Ventilatsioon eramajas on teema, mille peale mõeldakse tavaliselt viimasena ja mis otsustab esimesena, kas uues majas on hea elada. Vana maja „hingas“ läbi pragude, ahju ja lekkivate akende; uus õhutihe maja ei hinga, ja see on hea, sest soojus jääb sisse. Kuid õhk peab vahetuma ikkagi, ja selleks on soojustagastusega ventilatsioon.

Allpool on kuus põhjust, miks õhutihe maja seda süsteemi vajab, ning selgitus, kuidas see töötab ja millist hooldust see vajab. Kõik meie majad on sellise lahendusega ja kirjeldatu on meie kogemus, mitte teooria.

Miks vana maja hingas ja uus ei hinga

Vanas majas vahetus õhk juhuslikult: läbi seinte, akende ja korstna, sõltuvalt tuulest ja temperatuurist. Talvel oli õhuvahetus suur ja koos sellega soojakadu; suvel tuulevaikse ilmaga peaaegu olematu. Uus maja on projekteeritud õhutihedaks, sest iga leke on soojakadu ja niiskuse tee konstruktsiooni. Meie majade mõõdetud õhulekkearv on jäänud vahemikku 0,13 kuni 0,35, mis on väga tihe.

Õhutihe maja ilma ventilatsioonita on umbne ja niiske maja; koos soojustagastusega on see maja, kus õhk on alati värske ja soojus jääb sisse. Ventilatsioon ei ole seega õhutiheduse vastand, vaid selle teine pool. Mida õhutihedus energiaklassi jaoks tähendab, kirjutasime artiklis maja energiaklass A.

1. Niiskus ja hallitus

Pere tekitab päevas mitu liitrit niiskust: hingamine, dušš, toiduvalmistamine, pesukuivatus, taimed. Õhutihedas majas koguneb see niiskus siseõhku, kondenseerub külmadele pindadele, aknaraamidele ja välisseinte nurkadesse, ja seal tekib hallitus. Ventilatsioon viib niiske õhu majast välja pidevalt, mitte alles siis, kui keegi akna avab.

Puitmaja jaoks on see ka konstruktsiooni küsimus: niiskus, mis ei pääse majast välja, otsib teed seina. Soojustagastusega ventilatsioon on üks kolmest kaitsekihist koos aurutõkke ja drenaažiga, millest kirjutasime artiklis puitmaja eluiga.

2. Siseõhu kvaliteet

Inimesed tarbivad hapnikku ja toodavad süsihappegaasi, mööbel ja viimistlusmaterjalid eraldavad lenduvaid ühendeid ja pinnasest võib tulla radooni. Kõik see koguneb õhutihedasse majja, kui õhku ei vahetata. Tulemus on peavalu, väsimus ja halb uni, mida sageli ei osata õhuvahetusega seostada.

Sundventilatsioon vahetab õhku pidevalt ja arvutatud hulgas: magamistubadesse ja elutuppa tuuakse värske õhk, köögist, vannitoast ja tualetist tõmmatakse kasutatud õhk välja. Nii liigub õhk majas ühes suunas, puhtast ruumist niiske poole, ja lõhnad ei levi.

3. Soojuse tagastus

Kui õhku vahetada akende kaudu, läheb kogu väljuva õhu soojus õue. Soojustagastusega ventilatsiooni süda on soojusvaheti, kus väljuv soe ja sissetulev külm õhk lähevad teineteisest mööda ilma segunemata ja soojus kandub ühelt teisele. Sissetulev õhk jõuab tuppa juba eelsoojendatuna ja küttesüsteem peab katma ainult jäägi. Koos õhutiheda välispiirde ja madalatemperatuurilise vesipõrandaküttega annab see meie majadele A- või B-energiaklassi. Soojusvaheti tööpõhimõtet kirjeldab Vikipeedia.

Ventilatsioon ja küte on seejuures paar, mitte teineteise asendajad: ventilatsioon ei pea kütma ja küte ei pea õhku vahetama. Soojuspump katab ainult selle soojuse, mida soojusvaheti tagasi ei anna, ja kuidas selle vahel valida, kirjutasime artiklis õhk vesi soojuspump või maaküte.

4. Filtreeritud õhk

Sissetulev õhk läbib filtri, mis hoiab kinni tolmu, õietolmu ja osa saasteainetest. Allergikutele on see kevadel elumuutus: majas on õhk puhas ka siis, kui väljas lendab kaseõietolm. Maantee või linna lähedal on filtreeritud õhk ka tervise küsimus, sest avatud aknast tuleb sisse kõik, mis õues lendab. Sama filter on põhjus, miks süsteem hooldust vajab: täis filter vähendab õhuhulka ja koormab seadet.

5. Mugavus ja vaikus

Ventilatsiooniga majas ei pea aknaid avama, et magamistoas oleks hommikul värske õhk, ega kuulama tänavamüra, mis avatud aknast sisse tuleb. Tänapäeva seadmed on vaiksed ja torustik on projekteeritud nii, et õhu liikumist ei kuule ega tunne tõmbetuulena. Talvel ei ole külma õhu voogu, sest sissetulev õhk on soojusvahetis eelsoojendatud. Kuidas torustiku müra ja ruumidevaheline heli koos lahendatakse, kirjutasime artiklis millest sõltub vaikus CLT-majas.

Suvel saab osa seadmeid lülitada möödaviigule, kus soojust ei tagastata ja jahe ööõhk tuuakse majja otse: koos massiivsete CLT seintega annab see loomuliku jahutuse. Kuidas suured aknad ja kõrged laed ventilatsiooniga koos töötavad, kirjutasime artiklis suured aknad ja kõrged laed.

6. Kasutusluba ja energiamärgis

Uue eramaja energiaarvutus eeldab ventilatsiooni lahendust ja soojustagastus mõjutab tulemust otseselt. Kasutusloa taotluse juurde kuulub ventilatsioonisüsteemi õhuhulkade mõõteprotokoll, mis tõendab, et süsteem on seadistatud projekti järgi. Ilma korraliku õhuvahetuseta ei ole tänapäeva energiatõhususe nõudeid praktiliselt võimalik täita. Kasutusloa dokumentidest kirjutasime artiklis kasutusluba majale.

Kuidas süsteem töötab ja millal seda otsustada

Süsteem koosneb ventilatsiooniagregaadist tehnoruumis, kus on kaks ventilaatorit, soojusvaheti ja filtrid; sissepuhke torustikust magamistubadesse ja elutuppa; väljatõmbe torustikust köögist, vannitoast, tualetist ja tehnoruumist; ning välisõhu ja heitõhu avadest fassaadil või katusel. Õhuhulgad arvutatakse ruumide ja ruumala järgi ja seadistatakse valmis majas mõõtmisega.

Lahendus otsustatakse koos planeeringuga, mitte pärast seda: agregaat vajab tehnoruumis kohta, kuhu pääseb filtreid vahetama, torustik vajab ruumi vahelagedes ja avad peavad olema ruumis nii, et õhk liiguks läbi ruumi, mitte otse avast avasse. CLT vahelaed ja seinad lubavad läbiviigud lõigata tehases täpselt projekti järgi, mis hoiab õhutiheduse ja teeb paigalduse kiireks. Tehnilised lahendused on ehitusinfo lehel.

Hooldus, mis võtab paar tundi aastas

Filtrid vahetatakse tavaliselt kaks korda aastas, kevadel pärast õietolmuaega ja sügisel; tolmuses või maantee lähedal asuvas kohas sagedamini. Soojusvaheti puhastatakse tootja juhendi järgi, tavaliselt kord aastas, torustik mõne aasta tagant. Välisõhu ja heitõhu avad hoitakse vabad lehtedest ja lumest. Anname tellijale üleandmisel hooldusjuhendi ja seadme tootja garantii ning pakume järelteenindust; seadmete hooldus kuulub samasse aastasesse nimekirja, millest kirjutasime artiklis lamekatuse ehitus eramajal katuse kohta.

Üks praktiline soovitus peredele, kes kolivad esimest korda sundventilatsiooniga majja: ärge lülitage seadet säästmise nimel välja. Selle elektrikulu on väike, kogunev niiskus aga kallis. Pikema äraoleku ajaks võib õhuhulga vähendada miinimumile, kuid mitte nulli. Kui maja tundub talvel liiga kuiv, aitab õhuhulga mõõdukas vähendamine ja vajaduse korral niisuti, mitte süsteemi sulgemine; uuemad seadmed reguleerivad end ise niiskus- või süsihappegaasianduri järgi.

Kokkuvõte

Ventilatsioon eramajas on õhutiheda maja teine pool: ilma selleta on maja niiske ja umbne, koos sellega värske, kuiv ja energiatõhus. Kui soovite näha ja kuulda, kuidas soojustagastusega ventilatsioon valmis majas töötab, tulge mõnda meie valminud kodu vaatama või saatke krundi dokumendid kontaktilehe kaudu.