Suured aknad ja kõrged laed on põhjus, miks pered Happy Home’i majadesse armuvad, ja esimene küsimus, mida nad pärast seda küsivad: kas küttekulud lähevad üles? Küsimus on õige, sest aken kaotab soojust rohkem kui sein ja kõrge lagi lisab köetavat õhku. Vastus ei ole aga jah ega ei, vaid „sõltub sellest, kuidas maja on ehitatud“.

Selles artiklis anname kuus vastust: kust soojus majast tegelikult kaob, kui palju aken seinast erineb, mida teeb orientatsioon, miks paigaldus loeb rohkem kui klaas, mida kõrged laed ruumalaga teevad ja kuidas vältida suvist ülekuumenemist.

1. Kust soojus majast tegelikult kaob

Maja kaotab soojust neljal viisil: läbi välispiirde ehk seinte, katuse, põranda ja akende; läbi õhulekete liitekohtades; ventilatsiooniõhuga; ja sooja tarbeveega. Tänapäevases hästi soojustatud majas on viimased kolm sageli suuremad kui esimene, ja just seepärast ei otsusta akende pindala üksi midagi.

Meie majades on välispiire ristkihtpuidust ja PIR soojustusest, õhulekkearv on mõõdetud vahemikus 0,13 kuni 0,35 kuupmeetrit tunnis ruutmeetri kohta ja ventilatsioon on soojustagastusega. See tähendab, et kolm neljast soojakao teest on suletud ning klaaspinnad saavad olla suured ilma, et tervik kannataks. Mida energiaklass tähendab, selgitasime artiklis maja energiaklass A.

2. Aken versus sein: aus võrdlus

Ausalt: ruutmeeter tänapäevast kolmekordset klaaspaketti kaotab soojust mitu korda rohkem kui ruutmeeter meie seina. Klaas ei ole energia mõttes tasuta ja kes väidab vastupidist, eksib. Küsimus on selles, kui suur on akende osakaal välispiirdes ja mida aken vastu annab.

Aken annab vastu kolme asja: päevavalgust, mis vähendab valgustuse kulu ja tõstab elukvaliteeti; päikesesoojust, mis talvel kütab ruumi; ja vaadet, mille pärast maja üldse ehitatakse. Meie projekteerimise põhimõte on panna suured klaaspinnad sinna, kus nad annavad kõiki kolme, ja hoida ülejäänud seinad suletuna. Klaaspaketi tööpõhimõtte üldkirjeldus on Vikipeedias.

3. Orientatsioon: aken kui küttekeha

Lõuna ja lääne poole avanev klaaspind püüab talvel madalalt paistvat päikest ja annab ruumi soojust ajal, mil kütte vajadus on suurim. Põhja poole avanev klaaspind annab valgust, kuid mitte soojust, ja kaotab soojust kogu talve. Seepärast paigutab meie arhitekt maja krundile päikese liikumise järgi: elutuba ja terrass lõunasse või läände, magamistoad ja abiruumid põhja poole väiksemate akendega.

Sama küljega seob end enamasti ka välisala, sest klaassein avaneb hea meelega just sinna, kus istutakse: terrassi planeerimise ja ehituse juhendis kirjeldasime, kuidas terrass ja suur ava koos läbi mõelda. Krundi orientatsioon on üks põhjus, miks krundi valik mõjutab küttekulusid; mida krundil kontrollida, kirjutasime artiklis krundi ostmine tehasemaja jaoks.

4. Paigaldus loeb rohkem kui klaas

Kõige sagedasem viga suurte klaaspindadega majades ei ole klaas, vaid liide: koht, kus aken seinaga kokku saab. Ebatihe liide laseb õhku läbi ja külm õhk tekitab akna ääres tõmbetuule tunde, mis paneb inimesed termostaati keerama. Meie majades paigaldatakse aknad õhutihedalt teibitud liidetega ja tulemust kontrollitakse rõhutestiga; mõõdetud õhupidavus 0,13 kuni 0,35 on saavutatud just suurte avadega majades.

Õhupidavus on ka põhjus, miks CLT konstruktsioon sobib suurte avadega: ristkihtpuidust paneel on jäik ja avade servad on täpselt tehases lõigatud, mistõttu aken istub raamis liikumata. Materjalist kirjutasime artiklis ristkihtpuit ehk CLT.

5. Kõrged laed ja ruumala

Kõrged laed, meie majades 3,0 kuni 3,8 meetrit, lisavad köetavat õhku ja tekitavad küsimuse, kas soe õhk koguneb lae alla. Kaks asja teevad selle mure väikeseks. Esiteks vesipõrandaküte: soojus tuleb altpoolt ja soojendab ruumi seal, kus inimesed on, mitte lae all. Teiseks soojustagastusega ventilatsioon, mis liigutab õhku pidevalt ja võtab väljuvast õhust soojuse tagasi.

Kõrge lagi ei muuda välispiirde pindala palju, sest sein on niikuinii olemas; ta muudab ruumala, mida ventilatsioon peab vahetama. Meie majades arvestatakse ventilatsiooni õhuhulgad ruumala järgi ja soojustagastus hoiab lisakulu väikesena. Kütteallika valib pere koos majaga – õhk-vesisoojuspump, maaküte või päikesepaneelid ning soovi korral ka jahutus; valikut võrdlesime artiklis õhk vesi soojuspump või maaküte.

6. Suvine ülekuumenemine

Suvel pöördub küsimus vastupidi: klaaspinnad lasevad sisse päikesesoojust, mida keegi ei soovi. Lahendus on projekteerimises: räästad ja varikatused, mis varjavad kõrget suvepäikest ja lasevad läbi madalat talvepäikest; päikesekaitseklaas lõuna ja lääne poole; välised rulood või lamellid; ja öine tuulutus, mis jahutab massiivsed CLT seinad ja põranda järgmiseks päevaks. Maaküte võimaldab lisaks mõõdukat jahutust vesipõrandakütte torude kaudu.

Meie mudelites on räästad, terrassikatused ja sisehoovid osa arhitektuurist just seepärast: Taani mudeli klaasseinad avanevad varjatud sisehoovi ja terrassikatus varjab kõrget päikest. Suvine mugavus projekteeritakse koos avadega, mitte ei lisata hiljem konditsioneeriga.

Suured aknad ja klaaspindade osakaal

Küsimus ei ole, kas suur klaaspind on lubatud, vaid kui suur osa välispiirdest on klaas ja kuhu see on suunatud. Energiaarvutuses on klaaspindade osakaal üks sisenditest ja projekteerija näeb kohe, kui mõne külje avad viivad tulemuse üle piiri. Arhitekt liigutab avasid seni, kuni tervik vastab A- või B-klassile – see on paar tundi projekteerimist, mis säästab aastaid küttekulusid.

Praktikas on parem üks suur ja hästi paigutatud klaassein kui palju keskmisi aknaid igal küljel: esimene annab valgust ja soojust sinna, kus neid vaja on, teine kaotab soojust kõikjal. Kõige järjekindlamalt on see põhimõte välja peetud Jaapani stiilis maja arhitektuuris, kus klaassein avaneb ühele varjatud küljele ja ülejäänud maja jääb kinniseks. Kõiki mudeleid saate vaadata majade lehel.

Kolm müüti suurte akende kohta

Esimene müüt: rohke klaasiga maja ei saa olla energiatõhus. Meie A- ja B-klassi majad ütlevad vastupidist – otsustab tervik, mitte avade pindala. 2025. aasta Tehasemaja konkursil pälvisime tiitli „Aasta energiatõhusaim hoone“ majaga, millel on täpselt see arhitektuur, mille pärast küsimus tekib; valminud maju saate vaadata tehtud tööde lehel ja külastada.

Teine müüt: kõrged laed tähendavad külma põrandat ja sooja lage – vesipõrandaküte ja pidev ventilatsioon hoiavad temperatuuri ühtlasena.

Kolmas müüt: klaaspinnad tuleb suvel kinni katta – õigesti projekteeritud räästad, varikatused ja päikesekaitseklaas teevad selle töö ära ilma, et vaade kaoks.

Kokkuvõte

Suured aknad ja kõrged laed tõstavad küttekulusid ainult siis, kui ülejäänud maja on ehitatud hooletult: õhutihe välispiire, õige orientatsioon, tihe paigaldus, vesipõrandaküte ja soojustagastusega ventilatsioon teevad neist arhitektuuri osa, mitte energiakulu. Kui soovite näha, kuidas selline maja talvel töötab, tulge vaatama mõnda valminud kodu või saatke oma krundi dokumendid kontaktilehe kaudu.