Kasutusluba majale on samm, millest räägitakse kõige vähem ja mis tekitab valmis maja omanikule kõige rohkem paberitööd, kui seda ei ole ehituse ajal ette valmistatud. Ehitusluba lubab ehitada, kasutusluba lubab elada. Ilma selleta ei loeta hoonet ametlikult valminuks, mis tähendab probleeme kindlustuse, panga ja tulevase müügiga.

Selles artiklis käime läbi kuus sammu, kuidas kasutusloa taotlemine uue eramaja puhul käib, milliseid dokumente ja mõõdistusi selleks vaja on ja mida Happy Home võtmed kätte kliendi eest ära teeb. Seaduslik alus on ehitusseadustik ja taotlus esitatakse ehitisregistris.

Kasutusluba või kasutusteatis: kumba on vaja

Reegel on lihtne ja peegeldab ehitusloa reeglit. Kui hoone ehitamiseks oli vaja ehitusluba, on selle kasutamiseks vaja kasutusluba. Kui piisas ehitusteatisest, esitatakse valmimisel kasutusteatis. Uus eramaja on praktiliselt alati ehitusloa hoone, seega vajab ta kasutusluba; kasutusteatis puudutab abihooneid, väiksemat saunamaja, kuuri või varjualust.

Vahe on menetluses: kasutusteatise puhul on omavalitsusel kümme päeva, et esitada lisanõudeid, ja kui vastust ei tule, võib hoonet kasutada. Kasutusluba on haldusakt, mille omavalitsus väljastab pärast dokumentide kontrolli ja vajaduse korral ülevaatust, tähtajaga üldjuhul 30 päeva. Ehitusloa poole on kirjas artiklis ehitusluba või ehitusteatis.

1. samm: dokumendid, mis kogutakse ehituse ajal

Taotluse alus on ehitusdokumentatsioon, mida ei saa tagantjärele koostada. Ehituse ajal peavad tekkima ja säilima järgmised dokumendid.

• Ehituspäevik, kuhu on kantud tööd, ilmastik, kontrollid ja osalejad.
• Kaetud tööde aktid tööde kohta, mida hiljem ei näe: vundament, soojustus, hüdroisolatsioon, torustikud enne katmist.
• Ehituskoosolekute protokollid ja muudatuste kooskõlastused, kui projektist on kõrvale kaldutud.
• Materjalide ja toodete vastavusdeklaratsioonid ning toimivusdeklaratsioonid.
• Teostusjoonised ehk projekt sellisena, nagu maja tegelikult ehitati.

Happy Home’i projektijuht ja objektijuht peavad ehituspäevikut ja koostavad aktid jooksvalt, nii et üleandmise hetkeks on toimik olemas. Etapid, kus need dokumendid tekivad, on kirjas artiklis maja ehituse etapid.

2. samm: mõõdistused ja auditid enne taotlust

Enne taotlust tuleb teha mõõdistused ja auditid, mis tõendavad, et maja on ohutu ja vastab projektile. Elektripaigaldisele tehakse nõuetekohasuse audit, ilma milleta ei tohi paigaldist kasutusele võtta. Ventilatsioonisüsteemile tehakse õhuhulkade mõõtmine ja seadistamine ning küttesüsteemi kohta koostatakse dokumentatsioon. Kui majas on korsten või kütteseade, on vaja tuleohutust tõendavaid dokumente.

Lisaks koostatakse energiamärgis, mis on uue hoone puhul kohustuslik osa, ja tellitakse hoone teostusmõõdistus, mis kannab maja tegeliku asukoha ja mõõtmed registrisse. Mida energiamärgis näitab, selgitasime artiklis maja energiaklass A.

3. samm: taotluse esitamine ehitisregistris

Kasutusloa taotlemine käib elektrooniliselt ehitisregistris, kuhu siseneb omanik ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-ga. Taotlusele lisatakse ehitusdokumentatsioon, teostusjoonised, mõõdistused, auditid, energiamärgis ja teostusmõõdistus. Taotluse võib esitada omaniku volitusel ka ehitaja või projektijuht, kuid omanik allkirjastab selle ja tasub riigilõivu.

Vaadake taotlus enne saatmist koos projektijuhiga üle. Puuduv dokument tähendab täiendamise ringi, mis võtab tavaliselt rohkem aega kui nädal, nii et täielik taotlus nädal hiljem on parem kui puudulik taotlus kohe.

4. samm: menetlus, ülevaatus ja kõrvalekalded

Omavalitsus kontrollib, kas hoone vastab ehitusloale ja projektile ning kas nõutavad dokumendid on olemas. Menetluse tähtaeg on üldjuhul 30 päeva; kui taotlus vajab täiendamist, arvestatakse aega puuduste kõrvaldamisest. Omavalitsus võib enne loa andmist teha paikvaatluse ja vajaduse korral kaasata teisi asutusi, näiteks Päästeameti tuleohutuse küsimustes.

Ehituse ajal tehakse peaaegu alati väikseid muudatusi: aken nihkub, terrass läheb laiemaks, tehnoruumi sein liigub. Väiksemad kõrvalekalded kantakse teostusjoonistesse ja kooskõlastatakse menetluse käigus; suuremad, mis muudavad hoone mahtu, asukohta või kasutusotstarvet, vajavad ehitusprojekti muudatust ja mõnikord uut ehitusluba. Seepärast fikseerib meie projektijuht iga muudatuse kirjalikult juba ehituse ajal ja hindab, kas see mahub olemasoleva loa alla. Ülejäänud sagedasemad viivituse põhjused on puuduv elektriaudit või ventilatsiooni mõõteprotokoll, esitamata energiamärgis ja tasumata riigilõiv.

5. samm: luba käes: kindlustus, pank ja registrid

Kui luba on väljastatud, kantakse hoone ehitisregistrisse kasutusel olevana. See on hetk, mil tasub vormistada kodukindlustus, mis katab valminud hoonet, ja esitada luba pangale, kui maja on laenu tagatis. Energiamärgis jääb registrisse ja seda küsitakse müügil.

Hoidke toimikut alles: ehituspäevik, aktid, teostusjoonised ja mõõdistused on maja pass, mida küsib hiljem kindlustus, ostja või remondi tegija. Meie anname tellijale üleandmisel kogu dokumentatsiooni kaasa.

6. samm: abihooned ja hilisemad muudatused

Sama loogika kehtib abihoonetele. Saunamaja, garaaž või varjualune, mis ehitati ehitusteatise alusel, vajab valmimisel kasutusteatist; ehitusloa alusel ehitatud suurem garaaž vajab kasutusluba. Lihtsaim on esitada abihoonete dokumendid koos majaga, kui need valmisid samal ajal.

Kui soovite hiljem maja laiendada, katust muuta või abihoone lisada, algab ring uuesti: ehitusluba või ehitusteatis, ehitus ja seejärel luba või teatis. Registris peab hoone vastama tegelikkusele, muidu tekivad müügil ja kindlustuses samad probleemid, mida esimene menetlus lahendas.

Kasutusluba majale: mida Happy Home ära teeb

Tehasemaja puhul tekib osa dokumentatsioonist juba tehases: elementide vastavusdeklaratsioonid, tootmise kvaliteedidokumendid ja konstruktsiooni arvutused on olemas enne, kui esimene element krundile jõuab. Konstruktsioon on kõigil meie majadel sama, mistõttu on dokumentide loend iga maja puhul ette teada ja eriosade partnerid teavad, milliseid auditeid ja protokolle omavalitsus küsib.

Projektijuht ja objektijuht koguvad dokumendid ehituse ajal, tellivad mõõdistused ja auditid, koostavad teostusjoonised ja panevad taotluse kokku üleandmise hetkeks, nii et see saab esitatud üleandmise päeval või paar päeva hiljem. Menetluse aja jooksul saab pere planeerida kolimist ja vormistada kindlustuse nii, et see jõustub loa väljastamisel. Tellija ülesanne on taotlus omanikuna allkirjastada ja tasuda riigilõiv. Mis kõik meie hinna sees on, on kirjas ehitusinfo lehel.

Kokkuvõte

Luba sünnib ehituse ajal, mitte pärast seda: dokumendid, aktid, mõõdistused, auditid, energiamärgis ja teostusmõõdistus kogutakse jooksvalt ning taotlus esitatakse ehitisregistris kohe pärast valmimist. Kui soovite, et kogu see toimik oleks ehitaja mure, saatke meile krundi dokumendid kontaktilehe kaudu.