Energiatõhusa maja puhul räägitakse sageli eraldi soojustusest, akendest, soojuspumbast või päikesepaneelidest. Tegelikult ei määra ükski neist üksi, kui energiatõhus maja lõpuks on.

Hea tulemus sünnib tervikust: kui vähe maja soojust kaotab, kui õhupidavalt see on ehitatud, kuidas toimub õhuvahetus, kui tõhusalt toodetakse vajalik soojus ja jahutus ning kuidas arhitektuur arvestab päikese, klaaspindade, maja suuna ja varjestusega.

See tähendab ka, et energiatõhus maja ei pea olema väikeste akende, madalate lagede ja võimalikult lihtsa arhitektuuriga. Suured klaaspinnad ja avarad ruumid võivad väga hästi kuuluda energiatõhusa maja juurde – need tuleb lihtsalt projekteerida osana tervikust.

Energiaklass ei ole sama, mis elektriarve

Energiamärgis annab hoonele energiaklassi ning selle aluseks on arvutuslik energiatõhususarv. Arvesse lähevad muu hulgas küte, ventilatsioon, jahutus, soe tarbevesi, valgustus ja kasutatavad energiakandjad.

Oluline erinevus on see, et energiaklass kirjeldab maja standardiseeritud kasutustingimustel, mitte konkreetse pere tegelikku tarbimist.

Kaks ühesugust energiatõhusat maja võivad saada väga erineva elektriarve, kui ühes näiteks:

• hoitakse talvel toas 21 °C ja teises 24 °C;
• kasutatakse rohkem sooja vett;
• jahutatakse suvel rohkem;
• laetakse kodus elektriautot;
• elab kaks inimest või kuueliikmeline pere.

Ka maja kasutamise harjumused loevad. Akna avamine ja tuulutamine on värske õhu mõttes mõnus ning vahel ka vajalik, kuid külma talveilmaga pidev tuulutamine viib majast soojust välja ilma ventilatsiooni soojustagastuseta ning kasvatab küttevajadust.

Suvel toimib sama põhimõte vastupidi. Kui väljas on jahedam kui toas, võib õhtune või öine tuulutamine maja jahutamisele kaasa aidata. Kuuma suvepäeva ajal pikalt avatud aknad ja uksed toovad aga sooja õhu majja ning suurendavad aktiivse jahutuse vajadust.

Seega ei ütle A-energiaklass, milline saab olema järgmise jaanuari elektriarve. See näitab eelkõige seda, kui hea lähtekoha maja oma arhitektuuri, konstruktsiooni ja tehniliste lahendustega annab.

Ka viimistlusmaterjalid võivad energiakulu mõjutada

Mõnevõrra üllatuslikult võib päris elektriarves mängida rolli ka näiteks põrandaviimistlus.

Happy Home’i majades kasutame vesipõrandakütet ning põrandakatte materjal mõjutab seda, kui tõhusalt kandub põrandakütte soojus ruumi.

Õhuke mineraalne viimistlus, näiteks mikrotsement, juhib soojust väga hästi. Parkett isoleerib rohkem ning sama ruumitemperatuuri hoidmiseks võib põrandaküte vajada kõrgemat küttevee temperatuuri.

See ei tähenda, et parketiga maja konstruktsioon ise rohkem soojust vajaks – maja soojuskadu jääb samaks. Erinevus võib tekkida küttesüsteemi efektiivsuses: mida madalama temperatuuriga saab soojuspump töötada, seda tõhusam on selle töö ja seda väiksem võib olla elektrikulu.

Mõju sõltub loomulikult materjalist, selle paksusest ning sellest, kui suurel põrandapinnal seda kasutatakse. Mõne ruutmeetri mikrotsement vannitoas ja kogu esimese korruse mikrotsementpõrand ei ole selles mõttes võrreldavad.

Konkreetse põrandaviimistluse sellist mõju energiamärgise standardarvutuses eraldi ei arvestata.

See on hea näide sellest, kuidas energiamärgis ja maja tegelik energiakasutus ei ole päris üks ja sama asi.

Energiatõhusus algab välispiirdest

Kõige tõhusam energia on see, mida maja ei pea juurde tootma.

Seetõttu algab energiatõhusus välispiirdest: seinad, katus, põrand, aknad, nende liitekohad ja tehnilised läbiviigud peavad toimima ühe tervikuna.

Happy Home’i majades moodustab kandekonstruktsiooni CLT ehk ristkihtpuit ning selle välisküljel kasutame pideva kihina PIR-soojustust.

PIR-i puhul ei ole mõtet hinnata lahendust ainult selle järgi, mitu sentimeetrit soojustust seinas on. Erinevatel soojustusmaterjalidel on erinev soojusjuhtivus ning sama soojapidavuse saavutamiseks võib vajalik materjalipaksus olla väga erinev.

PIR võimaldab saavutada väga hea soojapidavuse suhteliselt õhukese konstruktsiooniga. Sama maja välismõõdu juures tähendab õhem sein ka rohkem kasutatavat sisepinda.

Seetõttu vaatame kogu välispiirde soojapidavust ja konstruktsiooni tervikuna, mitte lihtsalt soojustuskihi paksust.

Soojustuse paksusest ja PIR-i omadustest räägime põhjalikumalt eraldi soojustusartiklis. Happy Home’i tüüpilist välisseina ülesehitust oleme kirjeldanud ka artiklis „CLT maja eelised: miks kasutame Happy Home’i majades ristkihtpuitu?“.

Õhupidavus on sama oluline

Kui soe õhk pääseb kontrollimatult läbi konstruktsiooni liitekohtade välja, tekib lisaküttevajadus sõltumata sellest, kui hea soojustusmaterjal seinas on.

Seetõttu kontrollitakse valmis maja õhupidavust rõhutestiga. Happy Home’i majade mõõdetud õhulekkearvud on olnud 0,13–0,35 m³/(h·m²) 50 Pa juures. Need tulemused on saavutatud ka meie suurte klaaspindadega majades.

Õhupidav maja ei tähenda samas maja, mis „ei hinga“ ja vajab seetõttu ventilatsiooni.

Hoone välispiirde ülesanne ongi olla õhupidav. Värske õhk peab majja jõudma kontrollitult ventilatsiooni kaudu, mitte juhuslikult konstruktsiooni pragudest.

Soojustagastusega sundventilatsioon on tänapäevase uue maja loomulik ja energiatõhususe seisukohalt vajalik osa.

Ventilatsioon: värske õhk ilma soojust välja viskamata

Soojustagastusega ventilatsioon teeb korraga mitu tööd: tagab värske õhu, eemaldab kasutatud õhu ja liigse niiskuse ning võtab väljuvast õhust suure osa soojusest tagasi.

Tavapärase lahenduse puhul puhutakse värske õhk sisse elutuppa, magamistubadesse ja teistesse puhastesse eluruumidesse ning väljatõmme toimub köögist, vannitubadest, WC-dest ja teistest suurema niiskus- või lõhnakoormusega ruumidest.

See on baaslahendus. Projekti ja kliendi soovide järgi saab lisada täiendavaid sissepuhke- või väljatõmbepunkte ka magamistubadesse ja teistesse ruumidesse.

Väljuv ja sissetulev õhk omavahel ei segune – soojus kandub soojusvahetis ühelt õhuvoolult teisele. Nii ei pea küttesüsteem kogu väljast tulevat külma õhku iga kord nullist toatemperatuurini soojendama.

Ventilatsioonil on energiatõhususe kõrval sama oluline roll sisekliimas ja niiskuse kontrollis.

Inimesed, duši kasutamine, pesu kuivatamine, toiduvalmistamine ja igapäevane elu tekitavad majas pidevalt niiskust. Ventilatsioon viib liigse niiskuse välja ning aitab hoida sisekliima ühtlasemana.

See on oluline ka CLT konstruktsioonile. Puidule sobiv normaalne ja stabiilne siseõhu niiskus jääb üldjoontes samasse vahemikku, mis on mugav ka inimesele. Liigne niiskus ei ole hea, kuid ka väga kuiv õhk ei ole soovitav.

Happy Home’i majades kasutatav ventilatsiooniseade jälgib ka ruumi õhuniiskust. Kui soovitakse eriti stabiilset niiskustaset – näiteks vältida talvel väga kuiva siseõhku –, saab ventilatsioonisüsteemile lisada eraldi niisutusseadme.

Filtrid vähendavad ka väljast tuleva tolmu ja õietolmu hulka, kuid vajavad selleks regulaarset hooldust.

Küttesüsteem ei pea kompenseerima maja puudujääke

Mida väiksem on maja soojusvajadus, seda vähem tööd peab tegema küttesüsteem.

Happy Home’i majades kasutame vesipõrandakütet. Selle suur eelis on võimalus kütta kogu ruumi ühtlaselt suhteliselt madala küttevee temperatuuriga, mis sobib väga hästi soojuspumbaga.

Soojusallikaks võib sõltuvalt majast ja krundist olla näiteks:

• õhk-vesi soojuspump;
• maaküte horisontaalse maakollektoriga;
• maaküte vertikaalsete puuraukudega.

Milline lahendus konkreetsele majale kõige paremini sobib, sõltub maja suurusest, krundist, kliendi soovidest ja eelarvest.

Õhk-vesi soojuspumba, maakütte ja vesipõrandakütte erinevusi käsitleme eraldi kütteartiklis.

Suured aknad ja kõrged laed ei välista energiatõhusust

Suured klaaspinnad mõjutavad maja energiabilanssi rohkem kui tavapärane soojustatud välissein: talvel tuleb arvestada nende kaudu toimuva soojuskaoga, suvel aga päikesekoormusega.

See ei tähenda, et energiatõhususe lahendus oleks lihtsalt „vähem aknaid“.

Päevavalgus on hea eluruumi üks olulisemaid kvaliteete ning Happy Home’i arhitektuuris ei lahenda me energiatõhusust ruume pimedamaks muutes.

Suure klaaspinna puhul loevad korraga:

• klaasi soojapidavus ja päikesekaitseomadused;
• akna mõõtmed;
• suund ilmakaarte suhtes;
• päikesest saadav soojus;
• akna ja konstruktsiooni vaheline õhupidav liide;
• suvine varjestus.

Akende suurus ja proportsioon ei tulene ainult energiatõhususest. Mõnes kohas võib lahendus olla väga suur klaaspind, teises kitsam või teise proportsiooniga aken, kuid eesmärk on alati tuua ruumi piisavalt loomulikku valgust.

Kõrge lagi lisab ruumala, kuid ei tee maja automaatselt ebaefektiivseks

Kõrge lagi tähendab rohkem köetavat õhuruumi ning sellega tuleb ventilatsiooni ja küttesüsteemi dimensioneerimisel arvestada.

Samas annab vesipõrandaküte soojust ruumi altpoolt ning ventilatsioon projekteeritakse vastavalt vajalikele õhuhulkadele.

Hea energiatõhusa maja projekteerimisel ei alustata küsimusest „millest peame energiatõhususe nimel loobuma?“

Pigem tuleb soovitud arhitektuur – suured aknad, kõrged ruumid ja avarus – tehniliselt õigesti lahendada. Konstruktsioon, klaasid, küte, ventilatsioon, jahutus ja varjestus projekteeritakse arhitektuuriga koos.

Jahutuskoormus algab arhitektuurist, mitte konditsioneerist

Energiatõhus maja peab toimima hästi mitte ainult külmal talvel, vaid ka kuumal suvepäeval.

Hästi soojustatud ja õhupidav maja hoiab temperatuuri väga hästi. Talvel on see suur eelis, kuid suvel tähendab see, et sama teadlikult tuleb vältida liigse päikesesoojuse majja jõudmist.

Jahutusvajadust mõjutatakse juba maja ja krundi projekteerimisega.

• Kõige rohkem mängivad rolli:
• maja paiknemine ilmakaarte suhtes;
• ruumide paiknemine majas;
• klaaspindade suurus ja suund;
• akende päikesekaitseomadused;
• räästad, karniisid, terrassikatused ja muud arhitektuursed varjestused;
• olemasolev kõrghaljastus ja muud krundi varjestavad elemendid.

Maja suund ja varjestus võivad jahutusvajadust oluliselt vähendada

Sama suur klaaspind võib eri ilmakaartes käituda täiesti erinevalt.

Lõunapoolne klaaspind saab talvel tuua ruumi kasulikku päikesesoojust. Suvel käib päike kõrgemalt ning õigesti dimensioneeritud karniisi või räästaga saab suure osa otsesest suvepäikesest varjata, jättes madalama talvepäikese siiski ruumi pääsema.

Seda põhimõtet kasutame ka Happy Home’i arhitektuuris. Näiteks Taani maja iseloomulikud karniisid ei ole ainult visuaalne detail – need vähendavad suurte klaaspindade ees otsest päikesekoormust ja aitavad hoida suvist jahutusvajadust väiksemana.

Madal ida- ja eriti läänepäike on keerulisem, sest horisontaalne karniis ei varja seda sama tõhusalt.

Seetõttu tuleb maja paigutus, ruumide asetus, klaaspinnad, vaated ja päikese liikumine läbi mõelda koos.

Ka krunt võib tegelikku jahutuskoormust oluliselt mõjutada

Metsases keskkonnas võib olemasolev kõrghaljastus anda suvel majale tugeva loomuliku varju ning vähendada tegelikku jahutusvajadust märgatavalt.

Kõrghaljastuse ja puude varjestavat mõju energiamärgise arvutuses ei arvestata, kuigi päriselus võib nende mõju maja suvisele sisetemperatuurile ja jahutusvajadusele olla väga suur.

See on veel üks hea näide sellest, miks energiamärgis ja maja tegelik energiakasutus ei ole alati üks ühele sama asi.

Maja projekteerides vaatame seetõttu lisaks arvutuslikele nõuetele ka krunti ennast: millised puud säilivad, kust tuleb tugevam päike ning milliseid ruume saab juba maja paigutuse ja arhitektuuriga paremini kaitsta.

Esmalt vähendame jahutusvajadust, siis valime jahutuse

Energiatõhususe arvutuse käigus kontrollitakse ka suvist ruumitemperatuuri ning vaadatakse, millistes ruumides on kõige suurem ülekuumenemise risk.

See annab juba projekteerimise ajal infot selle kohta, millistes ruumides tuleb aktiivne jahutus ette näha.

Happy Home’i majades on selleks sageli elutuba ning üks või mitu magamistuba. Mõne projekti puhul võib suurema päikesekoormuse või kasutusmugavuse tõttu vajada jahutust näiteks ka sauna eesruum.

Lisaks arvutuses otseselt vajalikule lahendusele võib klient soovida jahutusvõimalust ka ruumidesse, kus kriitilist ülekuumenemise riski ei teki, kuid kus jahutus teeb igapäevase kasutamise mugavamaks – näiteks kõikidesse magamistubadesse.

Kui aktiivne jahutus on projektis olemas, arvestatakse selle energiakasutusega ka hoone energiaarvutuses.

Põhimõte on lihtne: kõigepealt vähendame jahutuskoormust maja suuna, arhitektuuri, varjestuse ja krundi võimalustega ning alles seejärel dimensioneerime aktiivse jahutuse.

Päikesepaneelid on osa energiaarvutusest, mitte hilisem juhuslik lisa

Päikesepaneelid võivad parandada maja arvutuslikku energiatulemust ja vähendada võrgust ostetava elektri hulka, kuid need ei asenda head välispiiret, õhupidavust, ventilatsiooni, läbimõeldud jahutuslahendust ega tõhusat küttesüsteemi.

Päikesepaneelidega tuleb arvestada juba projekteerimise ajal.

Projekti käigus tuleb teadlikult otsustada:

• kas konkreetse maja energiaarvutus eeldab päikesepaneele;
• millist võimsust on vaja;
• kuhu paneelid paigutada;
• kuidas mõjutavad neid katuse suund ja võimalik varjestus;
• kuidas lahendatakse vajalik kaabeldus ja tehnilised ühendused.

Üle 220 m² köetava pinnaga väikeelamule rakendub liginullenergiahoone nõue. Kui selle taseme saavutamiseks on vaja päikeseelektrisüsteemi, tuleb see ette näha juhul, kui lahendus on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud.

Ka väiksema maja puhul võivad päikesepaneelid olla konkreetse energiatõhususe lahenduse saavutamiseks vajalikud. Seetõttu ei ole küsimus lihtsalt selles, kas paneelid „kunagi hiljem lisada“, vaid nende vajadus, maht ja asukoht tuleb projekteerimise ajal läbi mõelda.

Kui päikesepaneelid on maja energiamärgise arvutusse sisse arvestatud, peavad need olema kasutusloa taotlemise ajaks ka reaalselt paigaldatud.

Happy Home päikesepaneele ise ei müü ega paigalda. Klient tellib süsteemi otse tootjalt või paigaldajalt, et nii toote kui ka paigalduse garantii jääks otse kliendi ning vastava valdkonna spetsialisti vahele.

Kuidas teada, et energiatõhusus ei jäänud ainult projekti?

Energiaarvutus tehakse projekteerimise ajal. Ehituse kvaliteeti saab aga kontrollida ka päris majas.

Üks olulisemaid kontrollkohti on õhupidavuse mõõtmine. See näitab, kas projekteeritud õhupidav välispiire on ka tegelikult sellisena ehitatud.

Ventilatsioonisüsteemi puhul mõõdetakse ja seadistatakse pärast paigaldamist õhuhulgad vastavalt projektile.

See ei ole lihtsalt formaalsus. Kui sissepuhke ja väljatõmbe õhuhulgad ei ole õigesti tasakaalustatud, võivad majas tekkida soovimatud rõhuerinevused. Õhk hakkab liikuma kohtadest, kust seda ei ole projekteeritud liikuma, ning suurema rõhuerinevuse puhul võib isegi uste või akende avamine muutuda ebamugavamaks.

Seetõttu ei piisa sellest, et majas lihtsalt „on ventilatsioon“. Süsteem peab olema õigesti projekteeritud, paigaldatud, mõõdistatud ja tasakaalustatud.

Happy Home’i energiatõhususe lahendused on saanud ka välist tunnustust: 2025. aasta Tehasemaja konkursil pälvis Happy Home’i maja energiatõhususe tunnustuse.

See tunnustus ei tulnud ühest soojuspumbast, paksemast soojustusest ega päikesepaneelidest.

Energiatõhusus on maja kui terviku omadus. Tulemus sünnib sellest, kuidas konstruktsioon, soojustus, aknad, õhupidavus, ventilatsioon, küte, jahutus ja arhitektuur omavahel töötavad.

Mida tasub energiatõhusa maja puhul ehitajalt küsida?

A-energiaklass üksi ütleb vähem kui see, kuidas see tulemus saavutatakse.

Enne ehituspartneri valimist tasub küsida näiteks:

• Milline on maja konstruktsioon ja soojustuslahendus?
• Kas valmis maja õhupidavust päriselt mõõdetakse?
• Milliseid õhupidavuse tulemusi on ehitaja varasemates majades saavutanud?
• Milline ventilatsioonisüsteem on lahendusse arvestatud ja kas süsteem pärast paigaldamist ka tasakaalustatakse?
• Milline küttesüsteem on energiaarvutuse aluseks?
• Kuidas on maja suuna ja arhitektuuriga vähendatud suvist jahutuskoormust?
• Millistes ruumides on arvutuse järgi ülekuumenemise risk ja kuhu nähakse ette jahutus?
• Kuidas on lahendatud suurte klaaspindade varjestus?
• Kas päikesepaneelid on konkreetse maja energiatulemuse saavutamiseks vajalikud?
• Milliste lahenduste koosmõjul saavutatakse maja kavandatud energiatõhusus?

Happy Home’i puhul töötatakse CLT konstruktsioon, soojustus, õhupidavus, aknad, soojustagastusega ventilatsioon, madalatemperatuuriline küte, jahutus, maja suund, varjestus ja arhitektuur välja koos.

Nii ei pea valima hea arhitektuuri, päevavalguse, avaruse, mugava sisekliima ja energiatõhususe vahel. Hästi projekteeritud majas toetavad need üksteist.