Õhk vesi soojuspump või maaküte on küsimus, mille juurde jõuab iga uue maja ehitaja hiljemalt siis, kui projekt on laual ja tehnoruumi suurus tuleb kinnitada. Foorumites võitlevad mõlema lahenduse pooldajad aastaid ja brändide reklaamid ei aita, sest need räägivad seadmest, mitte majast ja krundist.

Selles artiklis anname kuus asja, mis otsuse tegelikult määravad, ja ütleme iga punkti juures, kuidas see Happy Home’i majas töötab.

Kaks lahendust lühidalt

Õhk-vesi soojuspump võtab soojuse välisõhust ja annab selle üle küttevette, mis ringleb vesipõrandakütte torudes ja soojendab tarbevett. Seade koosneb välisosast maja kõrval ja siseosast tehnoruumis. Paigaldus on lihtne, sest krunti ei pea kaevama.

Maaküte ehk maasoojuspump võtab soojuse maapinnast: kas vertikaalsest puuraugust või horisontaalsest kollektorist, mis on kaevatud krundile külmumissügavusest allapoole. Maapinna temperatuur on aastaringselt stabiilne, mistõttu töötab süsteem ühtlaselt ka kõige külmematel päevadel. Mõlemad lahendused sobivad vesipõrandaküttega ja soojustagastusega ventilatsiooniga, mis on meie majades standard. Tehnilised lahendused on kirjas ehitusinfo lehel.

1. Krundi suurus ja pinnas

Esimene otsustaja on krunt. Maaküte vajab kas puurauku, mis mahub ka väikesele krundile, kuid mille sügavus ja lubatavus sõltuvad pinnasest ja põhjavee kaitstusest, või horisontaalset kollektorit, mis vajab suurt vaba maa-ala, kuhu hiljem ei saa ehitada ega istutada sügavajuurelisi puid. Väikesel linnakrundil jääb sageli ainsaks võimaluseks puurauk või õhk-vesi lahendus.

Õhk-vesi soojuspump vajab ainult kohta välisosale: varjulist ja tuulevaba, naabri magamistoa aknast eemal ja nii, et kondensvesi saab ära voolata. Meie arhitekt vaatab krundi tingimused üle enne, kui küttelahendus kinnitatakse, sest see mõjutab nii tehnoruumi kui ka krundi plaani.

2. Maja soojavajadus

Teine otsustaja on maja ise. Mida õhutihedam ja soojapidavam on välispiire, seda väiksem on soojavajadus ja seda vähem loeb soojusallika tõhususe erinevus. Happy Home’i majade mõõdetud õhulekkearv on jäänud vahemikku 0,13 kuni 0,35 ja kõik majad on A- või B-energiaklassis. Sellises majas on kütte osakaal energiakulust väiksem kui vanas majas.

Maaküte annab seetõttu kõige suurema eelise suures majas ja väga külmas piirkonnas, kus soojavajadus on suur. Väiksemas ja õhutihedas majas jääb tõhususe vahe rahaliselt tagasihoidlikuks. Mida energiaklass tähendab, selgitasime artiklis maja energiaklass A.

3. Tõhusus talvel ja püsikulud

Kolmas otsustaja on tõhusus külmal ajal. Õhk-vesi soojuspumba tõhusus langeb koos välistemperatuuriga, sest külmast õhust on soojust raskem kätte saada; kõige külmematel päevadel abistab elektriline lisaküte. Maaküte töötab maapinna stabiilse temperatuuriga ja hoiab tõhusust ühtlasena kogu talve.

Püsikulude vahe tuleb just siit: maaküte kulutab sama soojushulga tootmiseks aasta jooksul vähem elektrit. Kui suur see vahe eurodes on, sõltub elektri hinnast, maja suurusest ja pere harjumustest. Põhimõte on lihtne: maaküte ostab madalamad püsikulud kõrgema alginvesteeringuga.

4. Alginvesteering ja paigaldus

Neljas otsustaja on paigaldus. Maasoojuspumba paigaldus tähendab puuraugu puurimist või kollektori kaevamist, torustikku majani ja seadmeid tehnoruumis. Puuraugu sügavus sõltub maja soojavajadusest ja pinnase soojusjuhtivusest ning suurema maja puhul võib vaja minna mitut auku; rajamise tingimused tuleb omavalitsusest enne projekti üle küsida. Õhk-vesi lahenduse paigaldus on kiirem, sest maatööd puuduvad.

Maatööd tasub ajastada krundi ettevalmistuse etappi, enne haljastust ja teid, sest hiljem tähendab kaevamine valmis õue lõhkumist. Meie projektijuht paneb selle töö ehituse ajakavasse koos drenaaži ja liitumistega ning küttelahendus kuulub võtmed kätte pakkumisse. Täpsema pakkumise teeme pärast konsultatsiooni, kui teie soovid on kaardistatud. Mis pakkumises sees on, kirjutasime artiklis võtmed kätte maja hind.

5. Koostöö vesipõrandakütte ja ventilatsiooniga

Viies otsustaja on süsteem tervikuna. Mõlemad soojuspumbad töötavad kõige tõhusamalt madala küttevee temperatuuriga, mida vesipõrandaküte võimaldab: suur küttepind, madal temperatuur. Ruumipõhine reguleerimine laseb magamistoad hoida jahedamana ja elutoa soojemana ilma kogu süsteemi temperatuuri tõstmata. Kuidas torustik, jaotuskapp ja põrandakonstruktsioon uues majas paika lähevad, oleme lahti kirjutanud ülevaates vesipõrandaküttest uues majas.

Soojustagastusega ventilatsioon võtab väljuvast õhust soojuse tagasi, nii et soojuspump katab ainult jäägi. Kolmik soojuspump, vesipõrandaküte ja soojustagastus annab meie majadele madalad küttekulud sõltumata sellest, kumb soojuspumba tüüp on valitud.

6. Ruum, müra ja hooldus

Kuues otsustaja on igapäevaelu. Õhk-vesi soojuspumba välisosa teeb tööl heli, mis on tänapäeva seadmetel vaikne, kuid mida tasub välisosa asukoha valikul arvestada. Maaküte on väljas hääletu ja tehnoruumis vaikne. Mõlemad vajavad tehnoruumi, kus on koht seadmele, boilerile ja ventilatsiooniagregaadile.

Hoolduse poolest on mõlemad lihtsad: iga-aastane ülevaatus, filtrite vahetus ventilatsioonil ja tootja hooldusintervallid. Seadmetele kehtib tootja garantii ja meie pakume järelteenindust. Tööpõhimõtte üldkirjelduse leiate Vikipeediast.

Tarbevesi ja jahutus suvel

Küte ei ole soojuspumba ainus töö: mõlemad tüübid soojendavad ka tarbevett, mis moodustab uues energiatõhusas majas märkimisväärse osa aasta energiakulust. Boileri suurus ja seadme võimsus tuleb valida pere järgi.

Suvel annab maaküte lisavõimaluse: maapinna madala temperatuuriga saab vesipõrandakütte torude kaudu ruume mõõdukalt jahutada, ilma et kompressor töötaks. Vajadusel saab jahutuse majale ka eraldi lisada. Suured aknad ja kõrged laed mõjutavad suvist mugavust; kuidas klaaspinnad maja lahendust mõjutavad, kirjutasime artiklis CLT maja hind.

Päikesepaneelid mõlema kõrvale

Kumbki soojuspump kasutab elektrit ja mõlemale sobivad kõrvale päikesepaneelid või Solarstone katuselahendus, mis vähendavad ostetava elektri hulka. Talvel, kui küttevajadus on suurim, on päikest vähe, seega ei asenda paneelid soojuspumpa, vaid vähendavad aastast elektrikulu. Kõige mõistlikum on need planeerida kohe ehituse ajal, kui katuse konstruktsioon, kalle ja kaablitrassid on veel lahtised – millest tasub enne otsust teada, selle oleme kokku võtnud artiklis päikesepaneelid eramajale.

Mida küsida enne otsust

Kummagi lahenduse puhul tasub paigaldajalt või ehitajalt küsida viis asja kirjalikult. Esiteks: millise soojavajaduse järgi on seadme võimsus valitud ja kas arvutus põhineb maja projektil? Teiseks: milline on seadme tõhusus Eesti talve arvestuslikul välistemperatuuril, mitte ainult katalooginumber pehmemas kliimas? Kolmandaks: kui suur boiler on arvestatud ja kas see vastab pere suurusele? Neljandaks: kes teeb puuraugu või kollektori ja kes vastutab selle toimimise eest? Viiendaks: milline on hooldusvälp ja mis kuulub garantii alla?

Happy Home’i puhul vastab neile küsimustele projektijuht koos eriosade partneriga ja küttelahendus on osa ehitusprojektist, mitte hiljem lisatav seade. Nii on tehnoruum, torustik ja elektritoide seadme jaoks algusest peale õigesti mõõdetud.

Kokkuvõte: õhk vesi soojuspump või maaküte

Maaküte annab ühtlase tõhususe ja madalaimad püsikulud, kuid vajab maatöid ja suuremat alginvesteeringut; õhk-vesi lahendus on lihtsam ja väiksemale krundile sobivam, kuid kõige külmematel päevadel vähem tõhus. Saatke meile krundi dokumendid kontaktilehe kaudu, siis arvutab arhitekt koos eriosade partneriga mõlemad variandid teie maja projekti põhjal läbi.