Hästi toimiva maja puhul peaks küttesüsteem olema igapäevaelus üsna märkamatu. Ruumides on ühtlaselt soe, süsteem töötab vaikselt ja efektiivselt ning temperatuuri ei pea pidevalt reguleerima.

Selle taga ei ole ainult hea soojuspump. Oluline on valida kvaliteetne ja konkreetsele majale sobiva kasuteguri ning võimsusega seade, projekteerida läbimõeldult põrandaküte ning vaadata küte koos maja konstruktsiooni, ventilatsiooni, energiatõhususe ja vajadusel jahutusega ühe tervikuna.

Happy Home’i majades kasutame soojuse ruumidesse andmiseks vesipõrandakütet ning soojusallikaks valitakse vastavalt projektile maaküte või õhk-vesi soojuspump. Kütte-, ventilatsiooni- ja vajadusel jahutuslahendus projekteeritakse konkreetse maja jaoks tervikuna.

Küttesüsteem on üks oluline osa maja energiatõhususest, kuid tulemus sünnib kogu hoone tervikust. Sellest, kuidas küte, ventilatsioon, konstruktsioon, aknad ja jahutus omavahel kokku töötavad, räägime põhjalikumalt energiatõhususe artiklis.

Kütteseadme valikut mõjutab ka energiatõhususe arvutus

Nii maakütte kui ka õhk-vesi soojuspumbaga saab hästi projekteeritud maja mugavalt ja efektiivselt kütta. Valikut mõjutavad maja suurus ja soojusvajadus, krundi võimalused, tehniline lahendus, investeering ning projekteerimise ajal kehtivad energiatõhususe nõuded.

Energiamärgise arvutuses mängib küttesüsteem olulist rolli ning arvutusmetoodika võib teatud perioodil üht tüüpi soojuspumpa teisele arvutuslikult eelistada. See on ka üks põhjus, miks Happy Home’i majades on eri aegadel kasutatud erinevaid lahendusi.

Viimastel aastatel on meie projektides olnud rohkem maakütet, varasemalt jällegi rohkem õhk-vesi lahendusi. See ei tähenda, et üks neist oleks füüsikaliselt järsku paremaks või halvemaks muutunud. Muutunud on muu hulgas energiatõhususe nõuded ja nende arvutamise metoodika ning need muutuvad ka edaspidi.

Oluline on eristada energiaarvutuse tulemust ja tegelikku aastast energiakulu.

Arvutus tehakse standardiseeritud tingimustel. Päriselus mõjutavad soojuspumba kasutegurit aga konkreetse aasta ilmastik ja töötingimused. Õhk-vesi soojuspumba puhul mõjutavad tulemust välisõhu temperatuur, külmaperioodide kestus ja temperatuuride kõikumine. Horisontaalse maakollektori puhul mängivad rolli pinnas, selle niiskus, süsteemi koormus ning talvised tingimused, sealhulgas lumikate.

Seetõttu võib sama maja ja sama küttesüsteem ühel aastal töötada pisut efektiivsemalt kui teisel.

Miks kasutame vesipõrandakütet?

Happy Home’i majades anname soojuse ruumidesse vesipõrandakütte kaudu.

Põrandakütte suur pind võimaldab töötada suhteliselt madala küttevee temperatuuriga. See sobib hästi soojuspumpadega, sest mida madalamat temperatuuri peab seade tootma, seda efektiivsemalt saab see üldjuhul töötada.

Selle kõrval on ka väga praktilised eelised: temperatuur jaotub ruumis ühtlaselt, seintele ei ole vaja nähtavaid küttekehi ning erinevate ruumide temperatuuri saab eraldi juhtida.

Põrandaküte on üsna inertne süsteem. Betoonpõrand salvestab soojust ja annab seda ruumi järk-järgult, mistõttu töötab süsteem kõige paremini stabiilselt, mitte pidevalt temperatuuri tugevalt üles ja alla muutes.

Kõiki ruume ei pea tingimata kütma

Põrandakütte kontuurid planeeritakse ruumide funktsiooni järgi.

Elutuba, magamistuba ja vannituba vajavad loomulikult kütet, kuid mõne ruumi puhul võib eesmärk olla vastupidine. Näiteks sahver, mõni panipaik või eraldi sissekäidav klaasist veinikapp võib olla teadlikult jahedam ning sinna ei ole alati põhjust põrandaküttekontuuri paigaldada.

Kontuurid ühendatakse kollektorisse ning süsteem seadistatakse pärast valmimist vastavalt projektile ja tegelikele viimistlusmaterjalidele.

Ka põrandakate mängib rolli. Õhuke mineraalne viimistlus, näiteks mikrotsement, juhib soojust väga hästi ja võimaldab põrandaküttel sama ruumitemperatuuri saavutada madalama küttevee temperatuuriga. Parkett isoleerib rohkem, kuid sobib samuti põrandaküttega – süsteemi seadistamisel arvestatakse lihtsalt konkreetse põrandakatte omadustega.

Maaküte või õhk-vesi?

Mõlemad lahendused võivad olla väga head. Valiku määravad eelkõige konkreetse maja energiaarvutus, krundi võimalused ja tehniline lahendus.

Maaküte: horisontaalne kollektor või puuraugud

Horisontaalse maakütte puhul paigaldatakse kollektor krundi pinnasesse. Selleks on vaja piisavalt sobivat vaba maa-ala, mistõttu tuleb lahendus läbi mõelda juba krundi ja maja planeerimisel.

Siin võib määravaks saada kõrghaljastus. Kõiki olemasolevaid puid ei saa ega tohigi alati lihtsalt eemaldada. Kõrghaljastuse säilitamise nõue võib tuleneda planeeringust, projekteerimistingimustest või konkreetsest krundist ning puude eemaldamine võib vajada dendroloogilist uuringut, täpset raievalikut ja raieluba. Mõnel krundil on väljaspool hoonestusala raiumine üldse tugevalt piiratud.

Sellisel juhul ei pruugi horisontaalse maakollektori jaoks lihtsalt sobivat ala olla.

Alternatiiviks on vertikaalsed puuraugud, mis võtavad maapinnal oluliselt vähem ruumi.

Puuraukude puhul tuleb aga arvestada hoopis teise hinnatasemega. Sõltuvalt sellest, kui palju ja kui sügavaid puurauke konkreetse maja jaoks vaja on, võib puuraukudega maaküte olla horisontaalse maakollektoriga lahendusest mitu korda kallim.

Horisontaalse maakollektoriga maakütte ja õhk-vesi soojuspumba alginvesteering on keskmise suurusega maja puhul seevastu sageli üsna samas suurusjärgus.

Õhk-vesi: ilma maakollektorita, kuid välisosaga

Õhk-vesi soojuspump võtab soojuse välisõhust ning ei vaja krundil maakollektorit ega puurauke.

Väga väikese maja puhul on saadaval ka väiksemaid ja soodsamaid õhk-vesi seadmeid, mistõttu võib selle süsteemi alginvesteering olla selgelt väiksem.

Õhk-vesi puhul tuleb aga lahendada üks element, mida maaküttega ei ole: välisosa.

Selle asukoht pannakse paika juba projekteerimise käigus. Arvestada tuleb maja arhitektuuri, hooldusruumi, müra, kondensvee, vaba õhuliikumise ning kohaliku omavalitsuse nõuetega seadme paiknemisele ja varjestamisele.

Välisosa saab arhitektuuriliselt varjata, kuid seda ei saa lihtsalt kinnisesse külma kuuri paigutada. Seade liigutab töötades suures koguses õhku ning vajab enda ümber piisavalt vaba ruumi.

Kumb töötab efektiivsemalt?

Maakütte eelis on stabiilsem soojusallika temperatuur. Õhk-vesi soojuspumba töötingimused muutuvad koos välisõhu temperatuuriga ning väga külmade ilmadega selle kasutegur langeb.

Ka horisontaalse maakütte kasutegur ei ole aga täiesti muutumatu. Seda mõjutavad pinnase omadused, niiskus, kollektorile langev koormus ja talvised olud, sealhulgas lumikate.

Praktikas ei pea klient tavaliselt ise kümnete seadmete tehnilisi näitajaid võrdlema. Kui projekti ja krundi põhjal on sobiv küttesüsteemi tüüp selge, valime sinna konkreetse maja vajadustele vastava kvaliteetse seadme.

Mõnel krundil on võimalik valida nii maakütte kui õhk-vesi vahel. Teisel juhul määravad energiaarvutus, krundi suurus, kõrghaljastus või muud tehnilised tingimused valiku juba üsna selgelt ära.

Küttesüsteem on osa kogu maja tehnilisest tervikust

Hea kütteseade ei saa üksi muuta maja energiatõhusaks. Mida väiksemad on hoone soojakaod, seda vähem peab küttesüsteem tööd tegema.

Siin on oluline roll ka soojustagastusega ventilatsioonil.

Talvel juhib ventilatsioon majast välja sooja kasutatud õhu ja toob asemele värske külma välisõhu. Soojustagastusega süsteemis läbivad need kaks õhuvoolu soojusvaheti eraldi kanalites – õhk omavahel ei segune, kuid väljuvast õhust võetakse suur osa soojusest tagasi ja antakse üle sisse tulevale värskele õhule.

Nii jõuab majja juba eelsoojendatud välisõhk ning küttesüsteem ei pea kogu sisse tulevat õhku välistemperatuurilt toatemperatuurini soojendama.

Seetõttu töötavad soojustus, õhupidavus, ventilatsioon ja küte ühe süsteemina. Happy Home’i pakkumistes käsitlemegi tehnosüsteeme ühe tervikuna.

Tehnoseadmete koht lahendatakse juba projektis

Happy Home’i majades on tehnoseadmetele alati teadlikult ette nähtud ruum.

Üldjuhul on majas eraldi tehnoruum. Erandina võivad seadmed paikneda piisavalt ruumikas garaažis või panipaigas, kuid ka siis eraldatakse neile juba projektis konkreetne ala.

Projekteerimise käigus pannakse paika:

• kütteseadme asukoht;
• tarbeveeboiler;
• ventilatsiooniseade;
• põrandakütte kollektorid;
• vajalikud torustikud ja ühendused;
• seadmete hoolduseks vajalik ruum.

Nii saab juba planeeringu tegemise ajal kontrollida, et kogu vajalik tehnika mahub loogiliselt ära ega võta hiljem ootamatult ruumi mõne muu funktsiooni arvelt.

Tarbevee jaoks kasutame majades üldjuhul piisava mahuga boilerit, mis katab tavapärase eramaja kasutusvajaduse mugava varuga.

Kamin võib olla põhikütte kõrval

Soojuspump ei välista loomulikult kaminat.

Happy Home’i majja saab soovi korral kavandada erinevaid kaminatüüpe. Kamin võib olla tahkeküttel või muu lahendusega, soojust salvestav või mittesalvestav ning soovi korral ka soojamüüriga (laotud soojamüüri peab ehitama vastava kutsekvalifikatsiooniga pottsepp).

Energiatõhususe arvutuses kaminat üldjuhul maja põhiküttesüsteemina ei arvestata. Seetõttu nähakse põhiline küttelahendus ette sõltumatult sellest, kas klient soovib kamina lisada või mitte.

Kamina roll on enamasti pigem lisasoojus, kasutusmugavus ja atmosfäär.

Maaküttega saab lahendada ka jahutust

Maakütte üks lisavõimalusi on kasutada suvel maapinna madalamat temperatuuri maja jahutamiseks.

Niinimetatud passiivjahutuse puhul kasutatakse maapinna jahedust ning juhitakse hoonest liigset soojust maasse. Kuna kompressor ei pea jahutuse tootmiseks töötama samal viisil nagu tavapärase aktiivjahutuse puhul, võib see olla väga energiatõhus jahutusviis.

Maakütte olemasolu ei tähenda siiski, et jahutus tuleb automaatselt süsteemiga kaasa. Jahutuse kasutamiseks tuleb süsteemi ette näha vastavad lisakomponendid ja seadmed ning see tähendab ka eraldi lisakulu.

Lahendusi on erinevaid. Jahutust saab siduda näiteks vesiküttesüsteemiga, kuid Happy Home’i majades kasutame sageli lisaks või selle asemel eraldi laes paiknevaid jahutusseadmeid.

Nende eelis on kiire reageerimine ja mugav ruumipõhine juhtimine – jahutada saab täpselt seda magamistuba või eluruumi, kus seda parasjagu vaja on.

Mõnes projektis kasutatakse ka mõlemat: maaküttega jahutust ning lisaks eraldi jahutusseadmeid.

Hea küttesüsteem on läbimõeldud tervik

Küttesüsteemi valikul on oluline, et seade oleks konkreetse maja jaoks sobiva võimsuse ja hea kasuteguriga ning kogu kütteprojekt oleks tervikuna õigesti lahendatud – alates soojusallikast ja põrandakütte kontuuridest kuni tehnoruumi, juhtimise ja süsteemi seadistamiseni.

Maaküte ja õhk-vesi võivad mõlemad olla väga head lahendused. Konkreetse maja puhul kujuneb valik energiaarvutusest, krundist, tehnilistest võimalustest, investeeringust ja kliendi eelistustest.

Pärast paigaldamist tuleb ka hea süsteem õigesti tööle seadistada: põrandakütte kontuurid tasakaalustatakse, vooluhulgad reguleeritakse ning kontrollitakse, et ruumide juhtimine vastaks projektile ja tegelikule kasutusele.

Hästi projekteeritud küttesüsteem ongi lõpuks üsna märkamatu: majas on mõnusalt soe, süsteem töötab efektiivselt ja elanik ei pea selle toimimisega pidevalt tegelema.