Terrassi ehitus tundub asi, mille saab jätta viimaseks: maja valmib, pere kolib sisse ja järgmisel suvel ehitatakse terrass. Praktikas on see üks kallimaid viise. Terrassi kõrgus sõltub ukse lävepakust, kandekonstruktsioon vundamendist, sadevesi maja drenaažist ja valgustus elektriprojektist. Kõik neli otsustatakse maja projekteerimise ajal ja pärast seda tuleb kohandada terrassi maja järgi, mitte vastupidi.

Selles artiklis vaatame kaheksat otsust, mida terrassi ehitus uue maja juurde eeldab: millal projekteerida, kuidas kõrgus ja lävepakk lahendada, milline vundament valida, kas teha katusealune, milline materjal võtta, kuidas vesi ja lumi lahendatakse, millal on vaja ehitusteatist ja mida elektri väljaviigud tähendavad.

1. Millal terrassi ehitus otsustatakse

Vastus on: koos majaga, eskiisi ajal. Terrassi asukoht määrab, kus on suured avad ja kust köögist välja minnakse; terrassi kõrgus määrab ukse lävepaku lahenduse; terrassi vundament tuleb kooskõlastada maja vundamendi ja drenaažiga. Kui terrass on projektis, on kõik neli lahendatud enne, kui midagi ehitatakse.

Kui terrass lisatakse hiljem, tuleb valmis õuel kaevata vundamendi lähedal, mis on tehniliselt tehtav, kuid tähendab riski drenaažile ja hüdroisolatsioonile. Vundamendi ümbruse loogikat oleme kirjeldanud artiklis drenaaž maja ümber.

2. Kõrgus ja lävepakk

Kõige mugavam lahendus on terrass, mis on siseruumi põrandaga samal kõrgusel või sellest paar sentimeetrit madalamal. See teeb ukse läve peaaegu lävepakuvabaks ja muudab terrassi toa pikenduseks. Tehniliselt nõuab see hoolikat detaili: vee ärajuhtimine ukse ees, lumesulamisvee lahendus ja piisav vahe hüdroisolatsiooni ning terrassilaua vahel.

Lihtsam ja odavam variant on terrass madalamal, ühe astme kaugusel. See lahendab vee ja lume küsimuse iseenesest, kuid katkestab ruumi järjepidevuse. Kumb valida, sõltub sellest, kui palju terrassi kasutatakse ja millist arhitektuurset mõju soovitakse. Suurte avade ja seose loogikat oleme kirjeldanud artiklis suured aknad ja kõrged laed.

3. Vundament ja kandekonstruktsioon

Terrassi ehitus algab vundamendist: kas postvundamendist, kruvivaiadest või lintvundamendist sõltuvalt suurusest, kõrgusest ja pinnasest. Tähtis on, et terrassi vundament ei toetuks maja vundamendile ega segaks drenaaži ja tagasitäite lahendust. Külmakerkega pinnasel peab vundament ulatuma külmumissügavusest allapoole, muidu terrass liigub aastate jooksul.

Kandekonstruktsioon on tavaliselt immutatud puit või metall. Vahe maapinna ja konstruktsiooni vahel peab olema piisav, et õhk liiguks ja puit kuivaks; vastu maad ehitatud terrass on kõige lühema elueaga lahendus. Pinnase ja külmumissügavuse andmed tulevad geoloogilisest uuringust, millest oleme kirjutanud artiklis geoloogiline uuring enne maja ehitamist.

4. Katusealune terrass: mida see annab ja mida võtab

Katusealune terrass on Eesti kliimas kõige suurema kasutusega lahendus. Kaetud ala on kasutatav ka vihmaga, kaitseb ust ja fassaadi ning pikendab hooaega kevadel ja sügisel mitme kuu võrra.

Vahetus on valgus: katusealune vähendab valgust selle taga olevates ruumides, eriti kui see on sügav ja madalal. Lahendus on kas osaline kate, kus pool terrassist on lahtine, või katusealune, mille sügavus on arvutatud nii, et talvine madal päike pääseb tuppa ja suvine kõrge päike mitte. Kui sügavus valitakse välimuse, mitte valguse järgi, jääb selle taga olev tuba pimedaks aastaringselt, seepärast tehakse see arvutus projektis.

5. Terrassilaud: neli võimalust

Terrassilaud on terrassi ehituse kõige nähtavam valik ja see on ennekõike hoolduse ning eelarve küsimus. Immutatud okaspuit on odavaim ja vajab regulaarset õlitamist või värvimist. Termotöödeldud puit on stabiilsem ja vastupidavam, hind on kõrgem. Kõva lehtpuit on kõige vastupidavam ja kallim. Puitkomposiit vajab kõige vähem korralist hooldust, kuid selle välimus ja tunne erinevad puidust.

Ükski neist ei ole hooldusvaba: kõik vajavad kevadist puhastamist ja enamik ka perioodilist õlitamist või värskendamist, lisaks tuleb kinnitused üle vaadata, sest puit liigub ja kruvid tulevad aja jooksul lahti. Valige materjal koos fassaadiga, et tervik oleks ühtne; puitfassaadi ja puidu eluea teemat oleme käsitlenud artiklis puitmaja eluiga. Mere ääres on tuul ja soolane niiskus puidule märksa karmimad ning see mõjutab nii laua kui ka kinnituste valikut – rannikukrundi eripärad oleme kokku võtnud artiklis maja ehitamine mere lähedale.

6. Vesi, lumi ja ventilatsioon terrassi all

Kolm tehnilist asja otsustavad, kui kaua terrass kestab. Esiteks vesi: terrassilaudade vahed lasevad vee läbi ja see peab all ära juhtuma, mitte seisma jääma. Alus tehakse kaldega ja pinnas terrassi all kaetakse killustikuga. Teiseks lumi: kus on lumele koht, kui see katuselt terrassile tuleb, ja kas laudis talub lumekoormust.

Kolmandaks ventilatsioon: terrassi alla peab pääsema õhk, muidu jääb sinna niiskus ja puit hakkab lagunema. See tähendab, et terrassi külgi ei tohi täielikult kinni katta ja maapinna ning konstruktsiooni vahele jäetakse vahe. Just siit tuleb ka kõige suurem eluea vahe: hästi ventileeritud immutatud puidust terrass kestab kauem kui halvasti ventileeritud kallis lehtpuit. Kõik kolm lahendatakse ehitamise ajal, mitte hiljem.

7. Millal on vaja ehitusteatist

Maapinnaga samal tasandil olev katuseta terrass on tavaliselt vaba ehitis, mis luba ei vaja. Olukord muutub kolmel juhul: kui terrass on kõrgel maapinnast, kui sellel on katus või kui see on hoone mahuga seotud nii, et muutub ehitisealune pind. Siis võib olla vaja ehitusteatist või ehitusluba ja täpse nõude ütleb kohalik omavalitsus.

Kuna terrassi ehitus käib maja projektiga koos, on see tavaliselt maja ehitusloas juba sees ja eraldi menetlust ei ole vaja. Nõuete alus on ehitusseadustik ja ehitiste andmed on nähtavad ehitisregistris; menetluse ajakavast oleme kirjutanud artiklis ehitusloa menetluse aeg.

8. Elekter, valgustus ja lisad

Terrassi juurde käivad asjad, mille kaablid on ehituse ajal lihtne vedada ja hiljem tülikas: välisvalgustus, pistikupesad, kõlarid, grilli toide ja vajadusel infrapunasoojendid. Kui need on elektriprojektis, lähevad kaablid seina ja maasse õigel ajal. Sama kehtib vee kohta: kraan terrassi ääres või välisköögi veepunkt on ehituse ajal väike töö, hiljem tähendab see kaevamist ja seina avamist.

Suurusjärgu mõttes: majasisesed elektritööd algavad meil 26 000 € + KM ja terrassi väljaviigud otsustatakse sama elektriprojektiga. Täpsema pakkumise teeme pärast konsultatsiooni, kui teie soovid on kaardistatud. Elektri ja veepunktide otsustamise ajastust oleme kirjeldanud artiklis sisearhitekt: hind ja kaasamine.

Terrass, maja ja õueala ühise ilmena

Terrass ei ole eraldi rajatis, vaid maja pikendus, ja see peaks seda ka näitama. Terviku teevad laudise suund, fassaadiga suhtestuv materjal ja toon ning piirde ja astmete lahendus, mis on samast keelest kui maja. Sama kehtib katusealuse kohta – selle katus, räästas ja postid on maja arhitektuuri osa, mitte lisandus. Seepärast joonistab meie arhitekt terrassi ja katusealuse koos majaga.

Samal joonisel on mõistlik lahendada ka ülejäänud õueala: sissesõidutee, panipaik ja piire jagavad terrassiga sama pinda ning sama trassivõrku, nii et kaevetööd saab teha ühe korraga. Samas stiilis väikehooneid saab majale lisada kas külge või eraldi – näiteks sauna, mille loogikat terrassi kõrval oleme selgitanud artiklis sauna ehitus maja juurde, või autovarjualuse ja kuuri, millest räägime artiklis garaaži ehitus, varjualune või abihoone. Arhitektuurse terviku loogikat oleme kirjeldanud artiklis skandinaavia stiilis maja.

Kui suur terrass teha

Terrassi mõõdud otsustatakse kasutuse, mitte pinna järgi. Söögilaud kuuele vajab ruumi ka toolide taha, lamamistoolid oma ala ja grill kohta, mis ei ole liikumisteel. Praktiline miinimum on söögiala ja teine ala istumiseks.

Asukoht loeb sama palju kui suurus. Terrass, mis on köögist kaugel, jääb tühjaks; terrass söögikoha kõrval ja õhtupäikese käes on kasutuses iga päev. Planeeringu ja välisruumi seost oleme kirjeldanud artiklis maja põhiplaan.

Kokkuvõte

Terrassi ehitus uue maja juurde on projekteerimisotsus: kõrgus, vundament, katusealuse sügavus, materjal, vee ja lume lahendus ning elektri väljaviigud tuleb paika panna enne, kui maja ehitatakse. Kui soovite, et terrass oleks teie maja projekti osa, kirjutage meile kontaktilehe kaudu – vaatame suuna, päikese ja planeeringu üle ning ütleme, kus terrass kõige rohkem kasutust saab.