Päikesepaneelid eramajale on otsus, mille pered lükkavad tavaliselt ehituse järgsesse aega. Loogika tundub mõistlik: kõigepealt maja, siis lisad. Tehniliselt on aga vastupidi, sest päikesepaneelid eramajale puudutavad katusekonstruktsiooni, kaabeldust, tehnoruumi ja liitumisvõimsust, ja kõik neli on ehituse ajal lahtised ning hiljem kinni.

Allpool on kaheksa küsimust, mis otsuse ette valmistavad: mis katusel muutub, kuidas suund ja kalle mõjuvad, kuidas süsteemi suurust valida, mida elektriliitumine nõuab, kas salvestus on vajalik ja mis vahe on kohe ja hiljem paigaldamisel.

1. Mis katusel muutub

Päikesepaneel toob katusele lisakoormuse ja kinnituskohad. Kaldkatusel kinnitatakse päikesepaneelid katusele roovituse või sarikate külge, lamekatusel kaldalusele või ballastiga. Mõlemal juhul peab katusekonstruktsioon koormust kandma ja katusekate peab olema kinnituste kohas terve.

Kui see on projektis ette nähtud, säilib katuse hermeetilisus. Kui paneelid lisatakse hiljem, tuleb valmis katust avada, mis on tehtav, kuid tähendab riski ja tavaliselt garantiiküsimusi. Lamekatuse läbiviikude ja detailide loogikat oleme kirjeldanud artiklis lamekatuse ehitus eramajal.

2. Suund ja kalle

Eestis annab lõunasuunaline paigaldus suurima aastatoodangu. Ida-lääs suunatud paigaldus annab väiksema tipu, kuid ühtlasema jaotuse hommikust õhtuni, mis sobib majale, kus tarbimine on hajutatud. Kalle mõjutab toodangu jaotust aasta lõikes: järsem kalle annab rohkem kevadel ja sügisel, laugem suvel.

Lamekatus annab siin vabaduse: päikesepaneelid katusele saab suunata sõltumata katuse kaldest. Kaldkatusel määrab suuna katus ise, mistõttu maja paigutus krundile mõjutab ka toodangut. Just seepärast tehke see otsus eskiisi ajal koos arhitektiga, mitte pärast.

3. Kui suur süsteem valida

Süsteemi suurus valitakse tarbimise, mitte katusepinna järgi. Arvestage maja tegelikku aastatarbimist koos soojuspumba, ventilatsiooni, vee soojendamise ja võimaliku elektriautoga. Seejärel vaadake, kui suur osa sellest tarbimisest langeb päevasele ajale, sest just seda osa katab päikeseenergia otse.

Uue maja puhul on tarbimine projektist teada: soojuspumba võimsus, ventilatsiooniseade, veeboiler ja plaanitav laadija. Nende põhjal saab süsteemi mõistlikult mõõta. Küttelahenduse mõju tarbimisele oleme kirjeldanud artiklis õhk-vesi soojuspump või maaküte.

4. Elektriliitumine ja võrku andmine

Süsteem, mis annab ülejäägi võrku, vajab võrguvaldajaga kooskõlastust ja sobivat liitumist. Tingimused, taotlusvormid ja piirangud on võrguvaldaja lehel; Elektrilevi puhul on need koos liitumisinfoga uue ühenduse loomise lehel. Tähtis on, et liitumise võimsus kannaks nii tarbimist kui ka tootmist.

Uue maja puhul on see lihtne, kui otsus tehakse enne liitumistaotlust. Hiljem tähendab see liitumise muutmist, mis on eraldi menetlus oma tasu ja tähtajaga. Ajastuse loogikat oleme lahti kirjutanud artiklis elektri liitumine uue maja jaoks.

5. Inverter, kaablid ja tehnoruum

Süsteemi juurde kuuluvad inverter, kaitseseadmed ja kaabeldus katuselt tehnoruumi. Inverter vajab kohta seinal, ventileeritud ruumis ja ligipääsu hoolduseks. Kaabel katuselt alla tuleb vedada nii, et see ei läbiks soojustust juhuslikult ja et läbiviigud jääksid tihedaks.

Ehituse ajal on see lihtne: kaabel läheb seina sisse enne viimistlust ja tehnoruumi plaanitakse inverterile koht. Hiljem tähendab sama töö kas pindpaigaldust või seinte avamist. Tehnoruumi planeerimisest oleme kirjutanud artiklis maja põhiplaan.

6. Kas salvestus on vajalik

Aku salvestab päeval toodetud energia õhtuseks tarbimiseks. See suurendab omatarbe osakaalu, kuid lisab kulu ja keerukust. Otsus sõltub sellest, kui suur osa tarbimisest langeb pimedale ajale ja kui oluline on toitekatkestuse ajal elektri olemasolu.

Praktiline vahevariant on valmistada süsteem akule ette: jätta tehnoruumis koht, vedada kaablid ja valida inverter, mis akut toetab. Sama loogika kehtib elektriauto laadija kohta, mille kaabel tasub kaevata koos teiste trassidega. Ilma akutagi kasvab omatarve siis, kui vee soojendamise või jahutuse saab ajastada päevasesse aega – seda aitab korraldada soojuspumba juhtimine, mille loogikat oleme kirjeldanud artiklis vesipõrandaküte uues majas.

7. Katusekate ja integreeritud lahendused

Päikesepaneelid katusele võivad olla pealepaigaldatud või katusekattesse integreeritud. Integreeritud lahendus asendab osa katusekattest ja annab ühtlasema välisilme, mis sobib eriti selge geomeetriaga majale. Pealepaigaldatud paneelid on tavaliselt lihtsamad ning neid saab hiljem hooldada või vahetada.

Kumb valida, sõltub arhitektuurist ja katusetüübist ning see otsus tehakse koos katusekattega. Põhjamaise arhitektuuri loogikat, kus katus on osa mahust, oleme kirjeldanud artiklis skandinaavia stiilis maja.

8. Kohe või hiljem: mida ajastus muudab

Kohe paigaldamise eelised on tehnilised: katusekonstruktsioon arvestab koormust, kinnitused lähevad katusekattesse õigel ajal, kaablid lähevad seina enne viimistlust, tehnoruumis on koht ja liitumine tellitakse õige võimsusega. Hiljem paigaldamise eelis on eelarve: otsuse saab lükata aega, mil ehituskulud on läbi.

Kõige mõistlikum kompromiss on valmisolek. Isegi kui paneele kohe ei paigaldata, tasub katus arvutada koormusele, jätta kaablitee, planeerida inverteri koht ja tellida liitumine sobiva võimsusega. Nii maksab hilisem paigaldus ainult paneelide ja töö eest, mitte ümberehituse eest. Eelarve ridade loogikat oleme kirjeldanud artiklis maja ehituse eelarve näidis.

Krunt, varjud ja naabrus

Toodang sõltub ka sellest, mis katuse ümber on. Kõrge mets lõunapoolsel küljel, naabri kahekorruseline maja või maja enda korsten ja ventilatsiooniviigud tekitavad varje, mis vähendavad toodangut ebaproportsionaalselt: varjus olev paneel mõjutab tervet ahelat, kui inverter ei ole selleks ette valmistatud.

Uue maja puhul saab enamiku sellest lahendada projektiga: läbiviigud paigutatakse paneelidest eemale, katusepind hoitakse ühtlane ja maja asend krundil valitakse nii, et lõunakülg jääks avatuks. Kui varje vältida ei saa, valitakse inverter või optimeerijad, mis varju mõju piiravad, ja paneelid jaotatakse ahelateks. Kaaluge ka naabruskonna tulevikku: täna avatud lõunakülg võib kümne aasta pärast olla varjus. Krundi hindamise kriteeriumid oleme kokku pannud artiklis krundi ostmine tehasemaja jaoks.

Kes paigaldab ja mida pakkumisest küsida

Päikesesüsteemi paigaldab tavaliselt eraldi ettevõte, kes teeb ka võrguvaldajaga kooskõlastuse. Ehituse ajal tähendab see kolmandat osapoolt, kelle töö tuleb ajakavva panna katusetööde ja elektritööde vahele. Kui see on eelnevalt kokku lepitud, on paigaldus ühe päeva töö; kui ei ole, on see eraldi projekt.

Pakkumisest küsige neli asja. Millise võimsusega süsteem ja mitu paneeli? Milline inverter ja kus see paikneb? Kes teeb võrguvaldajaga kooskõlastuse ja kas see on hinnas? Millised on kinnitused ja kes vastutab katuse hermeetilisuse eest? Viimane küsimus on kõige tähtsam, sest katus on maja kõige kallim pind. Mudelipõhise näidishinnakirja saadame päringu peale koos selgitusega, mis on hinnas sees. Vastutuse jaotust lepingus oleme kirjeldanud artiklis ehitusleping võtmed kätte maja puhul.

Mida päikesepaneelid eramajale ei tee

Paneelid ei tee majast energiatõhusat maja: energiatõhusus tuleb soojustusest, akendest, õhupidavusest ja tehnosüsteemidest ning paneelid katavad osa järelejäänud tarbimisest. Samuti ei ole toodang talvel märkimisväärne, mis on Eesti laiuskraadidel loomulik – suurim toodang on suvel ja suurim tarbimine talvel.

Need ei ole argumendid paneelide vastu, vaid ootuste seadmine. Kõige mõistlikum on käsitleda päikeseenergiat osana terviklahendusest, mille alus on hästi soojustatud maja. Energiaklassi loogikat oleme kirjeldanud artiklis maja energiaklass A.

Kokkuvõte

Ehituse ajal on katusekonstruktsioon, kinnitused, kaabeldus, tehnoruum ja liitumisvõimsus veel lahtised, seega maksab valmisolek siis vähe ja hiljem palju. Kui soovite teada, mida teie maja projekt peaks päikeseenergia jaoks sisaldama, kirjutage meile kontaktilehe kaudu – vaatame katuse, suuna ja tarbimise üle ning ütleme, mis tuleks projekti kohe lisada.