Maja soojustuse paksus on üks lihtsamaid numbreid, mida erinevaid pakkumisi võrreldes kõrvutada. Ühes seinas on 200 mm soojustust, teises 250 või 300 mm – intuitiivselt tundub, et rohkem peab olema parem.

Tegelikult ei ütle sentimeetrite arv üksi veel kuigi palju. Sama soojapidavuse saab saavutada erineva paksusega sõltuvalt kasutatud materjalist ja kogu välisseina ülesehitusest. Sama olulised on konstruktsiooni liitekohad, külmasillad ja õhupidavus.

Happy Home’i CLT-majades kasutame välispiirdes PIR-soojustust. Selle üks oluline eelis on väga hea soojapidavus suhteliselt õhukese kihiga. Koos saleda CLT kandekonstruktsiooniga võimaldab see teha hästi soojustatud, kuid kompaktse välisseina ning jätta sama maja välismõõdu juures rohkem pinda siseruumiks.

1. Nõue käib soojusläbivuse, mitte paksuse kohta

Energiatõhususe puhul ei ole määrav see, mitu sentimeetrit soojustust seina paigaldatakse. Oluline on see, kui palju soojust kogu konstruktsioonist läbi liigub – seda kirjeldab konstruktsiooni soojusläbivus ehk U-arv.

Seina paksus kujuneb kasutatud materjalidest ja nende omadustest.

Seetõttu võivad kaks erineva paksusega seina olla soojapidavuselt väga sarnased. Samamoodi võivad kaks sama paksu seina anda erineva tulemuse, kui nende materjalid ja konstruktsiooni ülesehitus erinevad.

Soojustuse puhul tasub seega küsida mitte ainult „kui paks?“, vaid ka „millise tulemuse kogu välispiire annab?“

Kuidas soojustus koos õhupidavuse, akende, ventilatsiooni, kütte ja teiste lahendustega maja energiaklassi mõjutab, räägime põhjalikumalt artiklis „Energiatõhus maja: millest A-energiaklass tegelikult sünnib?“

2. Soojusjuhtivus: miks materjal muudab paksust

Soojustusmaterjale iseloomustab nende soojusjuhtivus. Lihtsustatult tähendab see seda, kui hästi materjal soojust edasi annab – mida väiksem on soojusjuhtivus, seda õhema kihiga saab saavutada sama soojapidavuse.

Siin tulebki mängu erinevus näiteks PIR-soojustuse ja mineraalvilla vahel.

PIR ehk polüisotsüanuraat on jäik suletud pooridega soojustusplaat, mille soojusjuhtivus on mineraalvilla omast väiksem. Seetõttu saab PIR-iga saavutada vajaliku soojapidavuse õhema kihiga.

Happy Home’i puhul on see üks oluline põhjus, miks kasutame PIR-i just välispiirdes.

See ei tähenda, et PIR oleks igas konstruktsioonis mineraalvillast parem. Mineraalvill on mittepõlev ja oma kiulise struktuuri tõttu hea helisummutaja ning kasutame seda näiteks vaheseinte ja vahelagede lahendustes.

Hea konstruktsioon ei sünni ühe materjali eelistamisest kõikjal – erinevaid materjale kasutatakse seal, kus nende omadustest kõige rohkem kasu on.

3. CLT sein: saledam kandekonstruktsioon ja pidev soojustuskiht

Happy Home’i välisseina kandev osa on CLT ehk ristkihtpuit.

Tavalises puitkarkassseinas paiknevad kandvad puitpostid sageli umbes 600 mm sammuga. Puit juhib soojust paremini kui postide vahel olev mineraalvill ning seetõttu katkestavad korduvad karkassipostid soojustuskihi ja moodustavad regulaarselt korduvaid külmasildu.

CLT-seinas sellist postkarkassi ei ole. Kandva kihi moodustab pidev massiivpuitpaneel ning PIR-soojustus paikneb sellest väljaspool tervikliku kihina.

Happy Home’i välisseina põhimõtteline ülesehitus liigub seest väljapoole: CLT kandepaneel, PIR-soojustus koos tuuletõkkefunktsiooniga, fassaadi tuulutusvahe ja selle aluskarkass ning fassaadiviimistlus.

CLT ja PIR sobivad siin hästi kokku ka teisel põhjusel: mõlemad võimaldavad oma tavapäraste alternatiividega võrreldes saledamat konstruktsiooni. CLT annab suure kandvõime suhteliselt väikese ristlõikega ning PIR saavutab vajaliku soojapidavuse õhema soojustuskihiga.

Kliendi jaoks on tulemus väga praktiline – õhem välissein tähendab sama maja välismõõdu juures rohkem kasutatavat sisepinda.

Kogu maja perimeetri peale võib mõnekümnesentimeetrine erinevus konstruktsioonipaksuses tähendada juba mitu ruutmeetrit päriselt kasutatavat põrandapinda.

CLT konstruktsioonist ja välisseina ülesehitusest räägime lähemalt artiklis „CLT maja eelised: miks kasutame Happy Home’i majades ristkihtpuitu?“

4. Külmasillad loevad vähemalt sama palju kui soojustuse sentimeetrid

Külmasillad on kohad, kus soojus liigub konstruktsioonist tavapärasest lihtsamini läbi. Neid võib tekkida näiteks vundamendi ja seina liites, akende ümbruses, nurkades, erinevate konstruktsioonide kinnitustes ja läbiviikudes.

Seetõttu ei lahendata energiatõhusat maja lihtsalt järjest paksema soojustuskihiga.

Oluline on, et soojustuskiht oleks võimalikult pidev ning konstruktsiooni sõlmed õigesti läbi projekteeritud. Halvasti lahendatud liitekohta ei paranda see, kui ülejäänud seinale lihtsalt mõni sentimeeter soojustust juurde panna.

Sama kehtib õhupidavuse kohta. Kui soe õhk pääseb kontrollimatult liidete ja läbiviikude kaudu välja, ei kompenseeri seda ainult paksem välissein.

Happy Home’i majade reaalselt mõõdetud õhulekkearvud on olnud 0,13–0,35 m³/(h·m²) 50 Pa rõhul, mis näitab hästi, kui oluline on lisaks materjalidele kogu konstruktsiooni täpne projekteerimine ja ehitamine.

5. Seina paksus mõjutab otseselt kasutatavat sisepinda

See on soojustusmaterjalide võrdluses üks praktilisemaid, kuid sageli tähelepanuta jäävaid küsimusi.

Maja välismõõt on tavaliselt mingil moel piiratud – seda võivad mõjutada hoonestusala, lubatud ehitisealune pind, kujad, krundi suurus või lihtsalt maja soovitud proportsioonid.

Kui välissein muutub paksemaks, jääb sama välismõõdu juures vähem siseruumi.

Ühe seina puhul võib kümnesentimeetrine erinevus tunduda väike, kuid kogu maja perimeetri peale võib sellest kujuneda juba mitu ruutmeetrit.

Seetõttu tasub erinevaid konstruktsioone võrreldes vaadata lisaks materjali hinnale ka seda, kui palju kasutatavat põrandapinda lahendus sama maja välismõõdu sisse jätab.

Just siin tuleb CLT ja PIR-i kombinatsiooni eelis eriti hästi välja: hea konstruktiivse ja soojapidava tulemuse saab saavutada ilma välisseina tarbetult massiivseks muutmata.

6. Katuses ja põrandas saab soojapidavust parandada teise loogikaga

Seina puhul mõjutab iga lisasentimeeter maja kasutatavat sisepinda. Katuse ja põranda puhul ei ole seos päris sama.

Katuses on sageli võimalik kasutada rohkem soojustust nii, et see ei vähenda kasutatavat põrandapinda. Põranda soojustuse paksus on omakorda seotud vundamendi konstruktsiooni, kõrgusmärkide ja põrandakütte ülesehitusega.

Seetõttu ei ole mõistlik vaadata seinte, katuse ja põranda soojustust eraldi ning eeldada, et kõikjal peab kasutama sama loogikat või võimalikult paksu kihti.

Energiatõhusus kujuneb kogu välispiirde koostööst ning projekteerija saab vaadata, kus annab konstruktsiooni parandamine konkreetse maja puhul kõige mõistlikuma tulemuse.

Vundamendi ja põranda lahendusest räägime põhjalikumalt artiklis „Maja vundament: mida arvestada CLT maja puhul?“

7. Aknad, õhupidavus ja ventilatsioon mõjutavad tulemust sama palju

Väga hea välissein üksi ei tee majast energiatõhusat tervikut.

Maja soojakadu kujuneb läbi seinte, katuse, põranda, akende ja uste ning lisaks mõjutavad tulemust külmasillad ja õhupidavus.

Suured klaaspinnad on soojuslikult teistsugused kui hästi soojustatud välissein ning seetõttu tuleb nende mõju kogu maja energiaarvutuses arvesse võtta. See ei tähenda, et energiatõhus maja peaks olema väikeste akendega – aknad, konstruktsioonid ja tehnosüsteemid tuleb lihtsalt koos läbi projekteerida.

Oluline osa tervikust on ka soojustagastusega ventilatsioon. Talvel võetakse väljuvast soojast õhust suur osa soojusest tagasi ja antakse üle sisse tulevale värskele õhule, vähendades nii maja küttevajadust.

Sein, aknad, õhupidavus, ventilatsioon ja küte töötavad energiatõhusas majas koos – ühte neist ei ole mõtet üle dimensioneerida selleks, et kompenseerida teise puudujääke.

8. Kui palju tasub soojustust panna?

Rohkem ei ole alati automaatselt parem.

Iga järgmine lisakiht annab eelmisest väiksema täiendava efekti ning samal ajal kasvavad konstruktsiooni paksus ja maksumus. Seetõttu ei ole eesmärk teha välisseina võimalikult paksuks, vaid leida kogu maja jaoks tehniliselt ja majanduslikult mõistlik lahendus.

Arvesse tuleb võtta ka konstruktsiooni niiskustehnilist toimimist. Soojustuse materjal, paksus ja kihtide järjekord peavad moodustama toimiva terviku – üksikut kihti ei saa muuta ülejäänud seinast sõltumatult.

Happy Home’i majade välispiirded dimensioneeritakse konkreetse maja projekti ja energiaarvutuse järgi. Kui arhitektuur, klaaspinnad või muud lahendused muutuvad, võib muutuda ka optimaalne konstruktsioon.

Eesmärk ei ole võimalikult palju soojustust, vaid maja, mille soojapidavus, konstruktsioonipaksus, maksumus ja kasutatav sisepind on omavahel hästi tasakaalus.

Mida tasub pakkumises soojustuse kohta vaadata?

Erinevaid majaehituse pakkumisi võrreldes ei tasu peatuda ainult real „soojustus 200 mm“ või „soojustus 250 mm“.

Palju rohkem ütlevad kogu välisseina ülesehitus, kasutatud soojustusmaterjal, konstruktsiooni arvutuslik soojusläbivus, külmasildade ja liitekohtade lahendus ning see, kuidas tagatakse ja kontrollitakse valmis maja õhupidavust.

Sentimeetrite arv kirjeldab materjali hulka. Hästi projekteeritud välispiire kirjeldab maja tegelikku kvaliteeti.

Mida majaehitaja pakkumiste ja tehniliste lahenduste võrdlemisel veel vaadata, käsitleme artiklis „Kuidas valida oma kodu ehitajat? Mida enne otsust päriselt võrrelda“.

Kokkuvõtteks

Maja soojustuse puhul ei ole kõige olulisem küsimus, mitu sentimeetrit materjali seina pannakse.

Oluline on see, millise soojapidavuse ja konstruktsioonipaksuse kogu lahendus annab ning kui hästi töötavad koos kandekonstruktsioon, soojustus, sõlmed ja õhupidavus.

Happy Home’i CLT-majades kasutame välispiirdes PIR-soojustust, sest see võimaldab saavutada väga hea soojapidavuse suhteliselt õhukese konstruktsiooniga. Koos saleda CLT kandekonstruktsiooniga tähendab see sama maja välismõõdu juures rohkem kasutatavat sisepinda.

Mineraalvilla kasutame omakorda seal, kus selle omadused – näiteks heliisolatsioon või mittepõlevus – annavad parema lahenduse.

Hea maja puhul ei ole eesmärk kasutada võimalikult palju ühte materjali, vaid kasutada õiget materjali õiges kohas ja panna kogu konstruktsioon koos hästi tööle.