Vundament on maja üks vähem nähtavaid, kuid tehniliselt olulisemaid osi. CLT maja puhul on eriti oluline vundamendi täpsus – tehases valmistatud kandekonstruktsioon jõuab objektile juba väga täpses mõõdus ning peab sobituma valmis vundamendiga nii telgede, kõrguste, läbiviikude kui ka tehnosüsteemide paiknemise poolest.

Happy Home’i majades kasutame üldjuhul läbivalt väljatöötatud soojustatud plaatvundamendi lahendust. Selle põhimõtteline ülesehitus, kihid ja detailid on meil paigas, samal ajal kui vundamendi mõõtmed, kõrgused ja konstruktiivne dimensioneerimine tehakse alati konkreetse maja ja krundi järgi.

Erandkorras, kui krundi tingimused või muu tehniline vajadus seda põhjendavad, saame pakkuda ka teistsugust vundamendilahendust, näiteks postvundamenti. Selles artiklis keskendume siiski meie tavapärasele plaatvundamendile.

Miks peab CLT maja vundament olema eriti täpne?

CLT elemendid valmistatakse tehases konkreetse maja tootmisjooniste järgi. Seinad, vahelaed ja muud kandeelemendid saabuvad objektile juba täpses mõõdus ning nende paigutus on projektis millimeetri täpsusega määratud.

Sama täpsus peab jätkuma ka vundamendis. Vundamendile märgitakse elementide täpne paiknemine ning juba enne betoonivalu tuleb õigesse kohta tuua kõik vajalikud vee- ja kanalisatsioonitorud, äravoolud, elektriotsad, kõrid ja muud läbiviigud.

Nende asukohta ei saa hiljem vabalt muuta. Mõne sentimeetri suurune eksimus võib tähendada, et toru või läbiviik satub vale seina sisse, planeeritud ruumist välja või ei ühti enam järgmise ehitusetapi lahendusega.

Seetõttu teeb geodeet vajalikud mahamärkimised ning kontrollitakse nii hoone nurki, telgi, kõrgusi kui ka projektijärgseid asukohti. Täpne vundament annab CLT paigaldusele ja kogu järgnevale ehitusele õige lähtekoha.

Millist vundamenti Happy Home’i majades kasutame?

Happy Home’i tavapärane lahendus on soojustatud raudbetoonist plaatvundament.

Selle põhimõtteline ülesehitus on meie majades läbivalt sarnane ning sisaldab projektist sõltuvalt näiteks:

• ettevalmistatud ja tihendatud aluspinda;
• soojustatud soklielemente;
• EPS-soojustust;
• armeeritud raudbetoonplaati koos vajalike plaadipaksendustega;
• hoone perimeetris soojustust;
• projektijärgseid läbiviike ja tehnosüsteemide ettevalmistusi.

Akende alla kasutatakse külmasildade vähendamiseks spetsiaalseid komposiitplaate.

Vundamendi täpne dimensioneerimine tehakse konkreetse hoone konstruktsioonide ja krundi tingimuste järgi, kuid põhimõtteline tehniline lahendus on meie majades läbivalt sarnane.

Pinnasetööd sõltuvad krundist

Enne vundamendi ehitamist eemaldatakse ehitusalalt huumuskiht ning tehakse vajalik väljakaeve.

Kooritud pinnase võib kliendi soovil võimaluse korral krundile alles jätta ja hiljem näiteks maapinna kujundamisel kasutada. Kui krunt on väike, pinnast tekib palju või klient seda soovib, saame väljakaevatud pinnase ka ära vedada ja utiliseerida – see on eraldi lisatöö.

Vundamendi alune pind täidetakse ja tihendatakse projektis ette nähtud materjalidega. Tavapärases Happy Home’i pakkumises on arvestatud kuni 50 cm vundamendialuse tagasitäitega.

Kui objektil tuleb näiteks nõuetekohase aluspinna saavutamiseks minna oluliselt sügavamale või esineb paekivipinnas, mis nõuab hüdrovasara kasutamist, võib tekkida täiendavaid töid ja materjalikulu.

Sellised tavapärasest erinevad olukorrad on pigem harvad ning vajadusel vaadatakse lahendus ja selle maksumus konkreetse krundi järgi eraldi üle.

Vundamenti planeeritakse juba tehnosüsteemid

Vundament ei ole ainult maja kandev alus. Juba enne betoonivalu peab olema täpselt teada suur osa põrandast ja vundamendist läbivatest tehnosüsteemidest.

Vastavalt projektidele paigaldatakse õigesse kohta vee- ja kanalisatsioonitorud, põrandast tulevad äravoolud, elektrikaablite ja nõrkvoolu kõrid ning muud vajalikud läbiviigud.

Majale rajatakse nõuetekohane maandus ning ehitusajaks paigaldatakse ajutine elektrikilp.

Näiteks köögikubu põrandasisese väljatõmbelahenduse puhul viiakse toru juba selles etapis köögi asukohast läbi vundamendi hoone fassaadi kõrvale.

Kõik sellised lahendused peavad olema enne valu täpselt teada. Seetõttu on oluline, et arhitektuur, sisearhitektuur ja tehnilised projektid oleksid enne vundamenditöid omavahel koordineeritud.

Millal on vaja radoonikaitset?

Radoon on looduslik radioaktiivne gaas, mis pärineb pinnasest ja võib hoonesse liikuda maapinnaga kokkupuutuvate konstruktsioonide kaudu. Seda ei ole võimalik lõhna ega värvi järgi tajuda. Eestis on kõrgema radooniriskiga alasid eelkõige Põhja-Eestis, kuid kõrge riskiga piirkondi esineb ka mujal. Üldise hinnangu krundi piirkondlikule riskile saab Eesti Geoloogiateenistuse radooniriski kaardilt, kuid konkreetse krundi kohta annab täpsema info uuring.

Happy Home’i majades ei paigaldata radoonikaitset automaatselt kõikidele objektidele. Vajadus otsustatakse kliendiga vastavalt konkreetsele krundile ja olemasolevale infole.

Kui tellitud radooniuuring näitab kõrgendatud riski või klient ei soovi uuringut tellida, kuid tahab ennetava meetmena radoonikaitse paigaldada, saame vundamendi soojustuskihtide vahele lisada radoonitõkkekile.

Suurema radooniriski korral võib projekt ette näha ka täiendavaid meetmeid, näiteks radoonikaevud, eraldustorustiku või hiljem lisatava radooniventilaatori. Sellised lahendused projekteeritakse ja hinnastatakse vastavalt konkreetsele olukorrale.

Oluline on, et vajalikud meetmed oleksid otsustatud enne vundamendi valmimist, sest hiljem on neid oluliselt keerulisem lisada.

Kuidas lahendatakse vihmavesi?

Vihmavee ärajuhtimine on Happy Home’i pakkumises eraldi välja toodud töö ning seda paigaldame suurele osale majadest.

Maja ümber paigaldatakse vajalikud vihmaveekaevud ja torustik, mille kaudu juhitakse katustelt kogunev vesi majast eemale vastavalt konkreetse krundi lahendusele.

Kuhu vesi lõpuks suunatakse, sõltub krundist, kohalikest tingimustest ja projektist. Lahenduseks võib olla näiteks sademeveevõrk, immutamine või eraldi sademeveemahuti.

Vihmavee ärajuhtimine tuleb läbi mõelda koos maapinna kõrguste, vundamendi ja ülejäänud krundilahendusega.

Millal on vaja drenaaži?

Drenaaž ei ole sama asi mis vihmavee ärajuhtimine.

Mõnes projektis tekib drenaaži vajadus krundi pinnase, maapinna reljeefi, põhjavee või muu tehnilise põhjuse tõttu. Mõnikord soovib klient drenaaži lisada ka täiendava kaitsemeetmena.

Drenaaži eesmärk on juhtida pinnases olev liigne vesi vundamendi juurest eemale. Tüüpilises lahenduses kasutatakse drenaažitoru, vett läbilaskvat killustikukihti ja geotekstiili ning torustik rajatakse sobiva kaldega nii, et vesi saaks ettenähtud kohta ära voolata.

Täpsed kihid, torude paiknemine ja vee ärajuhtimise lahendus määratakse konkreetse krundi järgi.

Kui drenaaž otsustatakse rajada, on seda kõige mõistlikum teha koos vundamendi ja muude pinnasetöödega. Hiljem valmis maja, terrasside ja haljastuse ümber sama süsteemi lisamine on märksa keerulisem.

Vundamendi kvaliteedi arvelt me kompromisse ei tee

Vundament on maja osa, mille hilisem parandamine on keeruline ning mille täpsus mõjutab otseselt CLT paigaldust ja kogu järgnevat ehitust. Seetõttu kasutame oma majades läbivalt kvaliteetset vundamendilahendust ega tee tööde, materjalide või teostuse kvaliteedi arvelt kompromisse.

Mõned kliendid soovivad vundamendi tellida enda valitud ehitajalt või korraldada selle osa ehitusest ise. See on täiesti võimalik, kuid sellisel juhul kontrollime enne CLT elementide paigaldust valmis vundamendi mõõte, kõrgusi, elementide asukohti ja läbiviike põhjalikult.

Oleme näinud olukordi, kus mujalt tellitud vundamendi ebatäpsused tulevad välja juba CLT paigalduse ettevalmistamisel või paigalduse käigus – näiteks ei ühti konstruktsiooni mõõdud või tehnosüsteemide läbiviigud projektiga. Mõni puudus võib avalduda ka hilisemates ehitusetappides.

Tavapärasest erinevat vundamendilahendust on vaja harva, kuid mõne krundi või projekti puhul võib see siiski osutuda vajalikuks. Näiteks võib põhjuseks olla vajadus teist tüüpi vundamendi, suuremahuliste pinnasetööde, keerukama paekivikaeve või muu tehnilise erilahenduse järele. Sellised lahendused arutame kliendiga eraldi läbi ja hinnastame vastavalt projektile.

Vundament on kogu CLT maja täpsuse lähtekoht

Valmis majas jääb suurem osa vundamendist silma eest peitu, kuid selle kvaliteet mõjutab otseselt kogu järgnevat ehitust.

CLT maja puhul tähendab hea vundament enamat kui piisavat kandevõimet. See peab olema õiges mõõdus ja kõrguses, täpselt maha märgitud, korralikult soojustatud ning sisaldama õigetes kohtades kõiki järgmisteks ehitusetappideks vajalikke läbiviike ja ühendusi.

Just seetõttu käsitleme vundamenti tervikliku tehnilise lahendusena, mitte lihtsalt betoonplaadina. Kui vundament on algusest peale õigesti projekteeritud ja täpselt ehitatud, saab tehases valmistatud CLT konstruktsiooni täpsus sujuvalt jätkuda ka objektil.