Drenaaž maja ümber on töö, mida keegi ei näe ja mille puudumist märgatakse alles siis, kui see on kallis parandada. Uue maja juures on see üks odavamaid kindlustusi: kaevik on niikuinii lahti, killustik on niikuinii platsil ja torustik on paari päeva töö. Kümme aastat hiljem tähendab sama töö valmis õue lahtikaevamist, terrassi lammutamist ja haljastuse taastamist.

Allpool käime läbi kaheksa asja: millal drenaaži vaja on, mille poolest see sadeveest erineb, millised kihid kuhu käivad, kuidas see vundamendi hüdroisolatsiooniga koos töötab, kuhu vesi juhitakse ja mida hiljem hooldada.

1. Millal drenaaži vaja on

Drenaaž maja ümber ei ole automaatne nõue igal krundil. Vajaduse otsustavad kolm asja: pinnase veejuhtivus, põhjavee tase ja krundi reljeef. Savine või moreenne pinnas hoiab vett kinni, mistõttu vundamendi ümber võib tekkida veekiht, mis surub vastu konstruktsiooni. Kõrge põhjavesi teeb sama ja nõgusas kohas asuv maja kogub kokku ümbritseva ala vee. Hea veejuhtivusega liivasel pinnasel ja kallakul krundil võib seevastu piisata korralikust sadevee lahendusest.

Kõik kolm tulevad välja geoloogilisest uuringust, mis ongi üks põhjus, miks seda enne projekteerimist tehakse. Uuringu sisust ja tulemustest oleme kirjutanud artiklis geoloogiline uuring enne maja ehitamist. Mere lähedal asuval krundil tasub pinnase ja põhjavee osa eriti hoolikalt läbi vaadata; sellest, kuidas tuul, niiskus ja vesi rannikul ehitamist mõjutavad, kirjutame artiklis maja ehitamine mere lähedale.

2. Drenaaž ja sadevee ärajuhtimine on kaks eri süsteemi

Neid aetakse pidevalt segamini, kuid nende ülesanded on erinevad. Drenaaž kogub ja juhib ära pinnasevett vundamendi ümbert. Sadevee ärajuhtimine tegeleb katuselt, terrassilt ja sissesõiduteelt tuleva veega, mida tuleb lühikese aja jooksul suures koguses. Kolmas ja omaette teema on reovesi; ühisvõrgu, kogumismahuti ja omapuhasti valikut võrdleme artiklis eramaja kanalisatsioon.

Kõige sagedasem viga on need kaks ühendada: katuse vihmaveetoru juhitakse drenaažitorusse. Tugeva vihmaga surutakse vesi siis drenaažisüsteemi kaudu tagasi vundamendi ümber, ehk täpselt sinna, kust seda ära juhtida taheti. Katusevesi peab minema oma teed: imbkaevu, kraavi või sademeveekanalisatsiooni. Kuigi süsteemid on eraldi, plaanitakse need ühel joonisel ja vaadatakse koos üle enne, kui õueala viimistletakse: kui sadevee ärajuhtimine on korralik, on drenaažil vähem tööd ja süsteem kestab kauem.

3. Kuidas drenaaž maja ümber töötab

Tehniliselt on see lihtne süsteem. Vundamendi ümber, selle taldmiku tasandist veidi allpool, paigaldatakse perforeeritud toru kaldega. Toru ümbritsetakse pestud killustikuga ja kogu pakett mähitakse geotekstiili, mis takistab peenosakeste sissekandumist. Vesi liigub pinnasest killustikku, killustikust torusse ja torust ära kogumiskohta.

Kalle on kriitiline: toru peab jooksma ühtlase langusega kogumispunkti poole, muidu jääb vesi torusse seisma. Nurkadesse ja suunamuutuste kohtadesse paigaldatakse kontrollkaevud, mille kaudu süsteemi hiljem vaadata ja loputada saab.

4. Kihid ja tagasitäide

Drenaaži tõhusus sõltub sama palju tagasitäitest kui torust. Kui vundamendi kõrvale tehakse tagasitäide savise kohapealse pinnasega, jääb vesi selle sisse ja drenaažitoruni ei jõua. Seepärast tehakse tagasitäide vundamendi kõrval veejuhtiva materjaliga, tavaliselt killustiku või liivaga, mis suunab vee alla torusse.

Sama loogika kehtib maapinna kalde kohta: maja ümber peab pind langema hoonest eemale, tavaliselt vähemalt paari protsendi ulatuses paari meetri laiuselt.

Just õuetöödel seda sageli rikutakse: terrass ehitatakse ilma kaldeta tihedalt vastu seina, sissesõidutee kaldub maja poole või muld kuhjatakse seina äärde soklist kõrgemale. Kolm lihtsat reeglit hoiavad selle ära: kõvakattega pinnad saavad kalde majast eemale, muld ei ulatu kunagi kõrgemale kui vundamendi niiskustõke ja seina äärde jäetakse kitsas killustikuriba, mis võtab vastu räästast tuleva veepritsme ning hoiab fassaadi puhtana.

5. Vundamendi hüdroisolatsioon

Drenaaž ja vundamendi hüdroisolatsioon on paar, mis töötab koos: drenaaž viib vee ära, hüdroisolatsioon takistab järelejäänud niiskuse liikumist konstruktsiooni. Isolatsioon tehakse vundamendi välispinnale ja horisontaalselt seina ning vundamendi vahele, et niiskus ei liiguks kapillaarselt üles.

Tehasemaja puhul on vundamendi detailid ja niiskustõkked projektis täpselt lahendatud; vundamendi tüüpidest oleme kirjutanud artiklis tehasemaja vundament.

6. Kuhu vesi juhitakse

Kogutud vesi peab kuhugi minema ja see on koht, kus lahendused erinevad. Võimalusi on neli: sademeveekanalisatsioon, kui piirkonnas on; kraav, kui see on olemas ja selle kasutamine on lubatud; imbsüsteem krundil, kui pinnas seda võimaldab; või kogumis- ja pumplalahendus, kui krunt on tasane ja loomulikku äravoolu ei ole.

Valik sõltub krundist ja kohalikest nõuetest ning tuleb kooskõlastada omavalitsusega. Vesi ei tohi valguda naaberkinnistule ja see on ka kasutusloa menetluses kontrollitav asi. Kasutusloa nõuetest oleme kirjutanud artiklis kasutusluba majale.

7. Miks puitmaja juures see eriti loeb

Iga maja tahab kuiva vundamenti, kuid puitkonstruktsiooni puhul on tagajärjed teistsugused. Betoon ja kivi taluvad niiskust kauem, enne kui tekib kahju; puit reageerib niiskusele mahu ja seisundi muutusega. CLT sein ei tohi olla püsivalt niiske ja seina alumine osa on koht, kuhu niiskus kõige tõenäolisemalt jõuab; pikaajaline niiskus seal on puitmaja kõige tüüpilisem kahjustuse põhjus.

Sellepärast on kuiv perimeeter puitmaja juures projekti osa, mitte lisa: drenaaž, hüdroisolatsioon, maapinna kalle ja sadevee ärajuhtimine lahendatakse koos. Puidu eluea teguritest oleme kirjutanud artiklis puitmaja eluiga.

8. Hooldus ja kontroll

Drenaaž maja ümber ei ole igavene ega hooldusvaba. Kontrollkaevud tuleb aeg-ajalt üle vaadata: kas vesi liigub, kas setet on kogunenud, kas väljalase on lahti. Vajadusel loputatakse süsteem survepesuga. Kui kaevud on projekteeritud õigetesse kohtadesse ja jäänud ligipääsetavaks, on see lihtne töö; kui need on jäänud terrassi või haljastuse alla, ei saa süsteemi kontrollida ega puhastada ja selle seisukorda ei tea keegi.

Praktiline soovitus on märkida kontrollkaevude asukohad maja dokumentatsiooni ja hoida need õueala projektis vabana. See väike detail otsustab, kas süsteemi saab kolmekümne aasta jooksul hooldada.

Kes drenaaži projekteerib ja kes teeb

Drenaaž maja ümber on osa ehitusprojekti eriosadest ja selle lahendus tuleb konstruktorilt või välisvõrkude projekteerijalt geoloogia andmete põhjal. Platsil teeb töö sama meeskond, kes rajab vundamendi, sest see käib koos kaevetöödega; kolmandat osapoolt siia tavaliselt vaja ei ole. Eelarves kuulub drenaaž vundamendi ja krundi ettevalmistuse ridade juurde; ridade loetelu oleme kokku pannud artiklis maja ehituse eelarve näidis.

Küsige pakkumisest kolme asja: kas drenaaž on hinnas sees ja millises mahus, milline on tagasitäite materjal ja kes vastutab kontrollkaevude ligipääsu eest pärast õueala valmimist. Vastutuse jaotamisest lepingus oleme kirjutanud artiklis ehitusleping võtmed kätte maja puhul.

Kas drenaaži saab hiljem lisada

Saab, kuid see on eraldi ehitustöö: maja ümber tuleb kaevata vundamendi taldmiku sügavuseni, tee ja terrass osaliselt lammutada ning töö teha nii, et vundamendi hüdroisolatsiooni ei kahjustataks. Tehniliselt on see tavaline töö, kuid selle hind ja häiring on hoopis teises suurusjärgus kui uue maja juures. Just see suhe teeb otsuse lihtsaks: kui geoloogia näitab drenaaži vajadust, tehakse see kohe.

Kui drenaaž jäetakse pinnase ja põhjavee andmete põhjal teadlikult tegemata, tasub vähemalt hoida maapinna kalle majast eemale ja lahendada sadevesi korralikult. Need kaks vähendavad vundamendi koormust kõige rohkem ja neid on hiljem lihtsam korda teha kui torustikku.

Kokkuvõte

Kui soovite teada, kas teie krundil on drenaaži vaja, vaatame pinnase, põhjavee ja reljeefi andmed koos üle ning teeme pärast konsultatsiooni täpsema pakkumise. Kirjutage meile kontaktilehe kaudu.