Maja suurus, planeering ja korruste arv on omavahel tihedalt seotud. Sageli tuleb klient meie juurde juba üsna selge ettekujutusega soovitud maja suurusest. See on hea lähtekoht, kuid lõplik planeering kujuneb kõige paremini siis, kui ruutmeetrite kõrval vaadatakse koos läbi ka pere vajadused, krundi võimalused ja eelarve.

Hästi planeeritud maja võib tunduda oluliselt ruumikam kui suurem maja, kus palju pinda kulub koridoridele, ebamugavatele liikumisteedele või ruumidele, millel pole igapäevaelus selget funktsiooni. Eesmärk ei ole võimalikult suur ega võimalikult väike maja, vaid pere vajadustele, krundile ja võimalustele sobiva suurusega hästi toimiv kodu.

Alustage vajadustest, prioriteetidest ja eelarvest

Projekteerimise alguses tasub meiega võimalikult avatult läbi rääkida nii pere ruumilised vajadused kui ka eelarveline raam. Kui eelarve seab maja suurusele piiri, ei tähenda see tingimata, et mõnest olulisest funktsioonist peab loobuma. Sageli saab planeeringuga leida lahendusi, mis kasutavad olemasolevat pinda nutikamalt.

Esimene samm võiks olla mõelda läbi, kuidas pere tegelikult elab. Mitu magamistuba on vaja praegu ja tulevikus? Kas keegi töötab regulaarselt kodus? Kas soovite sauna, eraldi pesuruumi, külalistetuba või kabinetti? Kui palju panipaiku on vaja ning kas osa hoiustamisest saab lahendada garaažis või abihoones?

Kõiki soovitud funktsioone ei pea tingimata lahendama eraldi ruumidena. Hea planeeringu juures saab mõnikord mitu vajadust nutikalt ühendada või kasutada ära pinda, mis muidu jääks vähefunktsionaalseks.

Näiteks võib sõltuvalt majast ja pere vajadustest:

• ühendada panipaiga ja tehnoruumi;
• kasutada praktiliselt ära trepialuse pinna;
• kavandada ühe ruumi nii külalistoaks kui ka kodukontoriks;
• eriti kompaktse maja puhul ühendada näiteks sauna eesruumi, külalistoa ja kontori funktsioonid üheks paindlikult kasutatavaks ruumiks.

Selliste lahenduste puhul ei ole ühte universaalset õiget vastust. Mõne pere jaoks on eraldi külalistetuba oluline, teise jaoks seisaks see suurema osa aastast kasutamata. Mõni vajab suurt tehnoruumi ja panipaika, teisel saab osa hoiustamisest lahendada garaažis või abihoones.

Oluline on mõelda ka tulevikule. Väikesed lapsed kasvavad, kodukontori vajadus võib muutuda ning ruum, mis täna toimib mängutoana, võib kümne aasta pärast olla kabinet või külalistetuba. Hea planeering võimaldab ruumide kasutust aja jooksul muuta ilma maja suuremalt ümber ehitamata.

Kõik ruutmeetrid ei ole võrdsed

Maja tunnetatavat suurust mõjutab väga palju see, kuidas pind on kasutatud. Pikad koridorid, ebamugavad läbikäigud ja halvasti paigutatud trepp võivad võtta märkimisväärse osa maja pinnast ilma igapäevaelule midagi juurde andmata.

Hea planeering kasutab pinda läbimõeldult, kuid kõige kompaktsem lahendus ei ole alati kõige parem. Hästi kavandatud koridor või liikumisala võib lisada majale avarust, tuua sisse valgust, eraldada elu- ja magamistsooni, parandada privaatsust ning aidata kaasa paremale akustikale. Meie jaoks on tähtsam kasutusmugavus ja terviklik plaanilahendus kui iga ruutmeetri maksimaalne kokkuhoid.

Ka põhiruumi lahendus mõjutab ruumitunnet. Köögi, söögiala ja elutoa ühendamine võib anda avara ja paindliku põhiruumi, kuid see ei ole ainus õige lahendus. Mõni pere eelistab eraldatud kööki või selgemalt eristatud ruume ning ka see võib olla väga hästi toimiv lahendus. Oluline on, et planeering lähtuks pere tegelikust eluviisist.

Valgus mitmest suunast, läbimõeldud vaated ja kõrgem lagi võivad ruumitunnet veelgi suurendada. Seetõttu võib hästi lahendatud väiksem maja igapäevaselt tunduda avaram ja mugavam kui märksa suurem, kuid ebaefektiivsema planeeringuga maja.

Ühekorruseline või kahekorruseline maja?

Korruste arv ei ole ainult arhitektuurne eelistus. Seda mõjutavad krundi suurus ja kuju, lubatud ehitisealune pind, pere eluviis ning see, kui palju soovitakse jätta krundil ruumi aia, terrassi ja muu õueala jaoks.

Väiksemal krundil võib kahekorruseline lahendus võimaldada sama elamispinna juures oluliselt väiksemat hoonealust pinda ning jätta rohkem ruumi aia ja terrassi jaoks.

Ühekorruselise maja suur eelis on see, et kogu elu toimub ühel tasapinnal. Puudub trepp ning kõigil ruumidel saab olla otsesem side õuega. Madal ja horisontaalne maja sobib hästi avaramale krundile ning võib siduda sise- ja välisruumi väga loomulikuks tervikuks.

Kahekorruselise maja puhul saab päevase ja privaatse tsooni selgemalt eraldada – näiteks jätta elutuba, köök ja külalistega seotud ruumid alumisele korrusele ning magamistoad ülemisele. Väiksem hoonealune pind võib olla eelis nii väiksemal kui ka keerulisema kujuga krundil.

Kumb lahendus on parem, ei saa otsustada ainult korruste arvu järgi. Sama suurusega ühe- ja kahekorruselise maja konstruktsioonid ja kulude jaotus on erinevad: ühekorruselisel majal on suurem vundamendi- ja katusepind, kahekorruselisel lisanduvad vahelagi ja trepp. Üldist reeglit, et üks variant oleks alati teisest odavam, ei ole.

Krunt aitab maja kuju paika panna

Maja suurust ja planeeringut ei saa vaadata krundist eraldi. Detailplaneering või projekteerimistingimused võivad määrata ehitisealuse pinna, hoonestusala, kõrguse ja korruselisuse ning mõnel krundil võib see juba ise suunata ühe- või kahekorruselise lahenduse poole.

Sama oluline on krundi kuju. Pikk ja kitsas krunt vajab teistsugust maja kui lai krunt. Lisaks majale peavad sinna loogiliselt mahtuma ligipääs, parkimine, terrass, privaatne õueala ja vajadusel muud hooned.

Suurem maja tähendab ka suuremat osa krundist maja all. Kui perele on oluline suur aed, terrass või laste mänguruum, võib veidi kompaktsem maja anda tervikuna palju parema tulemuse kui maksimaalse lubatud ehitisealuse pinna täisehitamine.

Planeering peab arvestama valguse, vaadete ja õuega

Põhiplaani ei tohiks kavandada ainult ruumide suuruste järgi. Sama oluline on see, millises suunas ruumid avanevad ja millal neisse päike jõuab.

Köögi ja söögiala puhul võib olla meeldiv hommikune valgus, elutoa ja terrassi juures on paljude perede jaoks olulisem pärastlõuna- ja õhtupäike. Samuti tasub mõelda sellele, millises suunas on parimad vaated ja kus on kõige privaatsem osa krundist.

Terrass on samuti osa maja planeeringust, mitte midagi, mis lisatakse hiljem juhuslikult fassaadi külge. Kui terrass paikneb köögi ja söögiala lähedal, sobivas päikeses ning loomulikus ühenduses privaatse õuega, kasutatakse seda tõenäoliselt märksa rohkem.

Hea planeering seob maja, krundi ja õue üheks tervikuks.

Päevane ja privaatne osa võiksid omavahel hästi töötada

Köök, söögiala ja elutuba moodustavad enamasti maja kõige aktiivsema osa. Magamistoad, vannitoad ja muud privaatsemad ruumid vajavad rohkem rahu.

See ei tähenda, et maja peab olema rangelt kaheks jagatud, kuid tasub mõelda müra, liikumise ja privaatsuse peale. Näiteks ei ole ideaalne, kui magamistuppa jõudmiseks tuleb läbida elutuba või kui tehnoruum paikneb otse magamistoa seina taga.

Avatud köögi ja elutoa kõrval võib väga väärtuslik olla ka üks suletav ruum – kabinet, külalistetuba või eraldi teleriruum –, mida saab vastavalt eluetapile erinevalt kasutada.

Panipaigad ja tehnilised ruumid ei ole ülejääv pind

Planeeringu juures kiputakse esimesena vaatama elutuba, kööki ja magamistube, kuid igapäevase mugavuse määravad sageli hoopis vähem nähtavad ruumid.

Esikus peab olema koht jalanõudele, üleriietele ja igapäevastele asjadele. Pere vajab kohta hooajalistele esemetele, spordivarustusele, koristustarvetele ja muule, mida ei soovita eluruumides näha. Tehnoruum peab mahutama vajalikud seadmed ning jätma neile ka hooldamiseks piisavalt ruumi.

Samas ei tähenda see alati, et igale funktsioonile peab olema omaette suur ruum. Hästi läbimõeldud lahenduses võib tehnoruumi ja panipaiga ühendada, kasutada trepialust hoiustamiseks või jagada osa funktsioone garaaži ja abihoonega.

Köök ja vannitoad tasub varakult läbi mõelda

Mõned ruumid on hiljem lihtsamini muudetavad kui teised. Lastetoast võib saada kabinet ning kabinetist külalistetuba, kuid köögi, vannitubade ja tehniliste ruumide ümberpaigutamine puudutab juba vee-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni- ja elektrilahendusi.

Seetõttu tasub nende asukoht ja põhiloogika läbi mõelda juba arhitektuurse planeeringu ajal.

Köögis mõjutavad põhiplaani näiteks köögisaare asukoht, liikumisteed, tööpinna pikkus ja tehnosüsteemide asukohad. Ka vannitubade puhul ei ole küsimus ainult nende arvus, vaid selles, kus need paiknevad ja kuidas pere neid igapäevaselt kasutab.

Hea planeering töötab ka tulevikus

Kodu projekteeritakse pikaks ajaks. Seetõttu tasub mõelda, kuidas maja toimib mitte ainult praegu, vaid ka kümne või kahekümne aasta pärast.

Paindlikult kasutatavad toad annavad võimaluse pere muutuvate vajadustega kaasa minna. Kahekorruselise maja puhul võib olla väärtuslik, kui vähemalt üks magamistuba või muu sobiv ruum ja vannituba paiknevad alumisel korrusel. See annab võimaluse kasutada maja vajadusel suuresti ühel tasapinnal.

Kõike tulevikus juhtuvat ei ole võimalik ette näha, kuid hea planeering jätab muutusteks ruumi.

Happy Home’i majamudel on lähtekoht, mitte lukus tüüpprojekt

Happy Home’i majamudelid aitavad valida sobiva arhitektuurse suuna, mahu ja maja iseloomu, kuid iga maja projekt kujuneb konkreetse pere ja krundi järgi.

Planeeringut, maja suurust, ruumide jaotust ja vajadusel ka hoone mahtu saab kohandada. Mõnikord on mõistlik maja suurendada, teinekord saab sama pere vajadused lahendada nutikama ja kompaktsema planeeringuga.

Oluline on, et klient räägiks meiega ausalt läbi nii oma soovid, prioriteedid kui ka eelarve. Nii saab arhitekt otsida lahendusi, kus pere ruumivajadus, krundi võimalused, maja arhitektuur ja ehituse maksumus töötavad ühe tervikuna.

Kõige parem maja ei ole tingimata kõige suurem ega see, kus on kõige rohkem ruume. Hea maja on piisavalt suur, hästi planeeritud ning sobib päriselt selle pere igapäevaeluga.