Eramaja arhitekt või majatootja on küsimus, mis tuleb ette kohe pärast seda, kui krunt on olemas ja otsus tehtud. Kaks klassikalist teed on selged ja mõlemat kasutatakse Eestis palju. Esimene: palgata arhitekt, lasta tal projekteerida maja ja seejärel küsida ehitajatelt pakkumisi. Teine: minna majatootja juurde, valida mudel ja lasta seda kohandada. Mõlemad toimivad ja mõlemal on hind, mis ei ole ainult rahaline.

Allpool on kaheksa küsimust, mis näitavad, kumb tee teie projektile sobib. Räägime ka kolmandast teest, kus projekteerimine ja ehitus on ühes kohas, sest see on tehasemajade puhul praktikas kõige levinum lahendus.

1. Kui erilised on pere vajadused

Esimene küsimus on kõige otsustavam. Kui pere vajadused on tavalised ehk kolm kuni neli magamistuba, avatud põhiruum, kaks vannituba ja kodukontor, katab enamik mudeleid need ära ja kohandamisest piisab. Kui vajadused on erilised, näiteks kodus tegutsev ettevõte, mitme põlvkonna eluase või järsu kaldega, ebatavalise kujuga või miljööväärtuslikul alal asuv krunt, on eramaja arhitekt vajalik algusest peale.

Enamik peresid on esimeses rühmas ja avastab selle alles siis, kui hakkab mudeleid vaatama. Seepärast tasub enne otsust vaadata läbi paarkümmend planeeringut ja panna kirja, mis neis puudu jääb. Ruumide nimekirja koostamisest oleme kirjutanud artiklis maja suurus perele.

2. Kui palju aega ja tahtmist on protsessi juhtida

Arhitektist alustamine tähendab, et projekt valmib esimesena ja seejärel tuleb korraldada hange, võrrelda pakkumisi, valida ehitaja ja koordineerida osapooli. See on töö, mis nõuab aega ja otsustusvõimet ning mille eest keegi ei maksa.

Majatootjast alustamine tähendab, et projekt ja ehitus tulevad koos ja koordineerimine on tootja töö. Vahe ei ole ainult mugavuses, vaid ka riskijaotuses: ühe partneri puhul on üks vastutaja. Kahe mudeli erinevusi oleme kirjeldanud artiklis ise maja ehitamine või ehitusfirma.

3. Mis on projekt ja mis on ehitusprojekt

Kolmas küsimus tekitab kõige rohkem segadust. Arhitekti töö on tavaliselt arhitektuurne osa: eskiis, planeering, välisilme, põhiprojekt. Ehitusprojekt, mida ehitusloa taotlemiseks vaja on, sisaldab lisaks eriosi: konstruktsioonid, küte ja ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon, elekter. Need tellitakse eraldi projekteerijatelt.

Kui alustate arhitektist, küsige kohe, mis tema pakkumises sees on ja kes teeb eriosad. Eskiisi ja põhiprojekti kattev pakkumine ei ole võrreldav pakkumisega, mis katab kogu ehitusprojekti, seega küsige mõlemal juhul, milline dokumentide komplekt lõpuks kätte jääb ja kas sellega saab ehitusluba taotleda. Projekteerija pädevust ja ettevõtte registreeringut saab kontrollida majandustegevuse registrist; nõuded projektile tulenevad ehitusseadustikust. Menetluse dokumentide loetelu oleme kirjeldanud artiklis ehitusloa menetluse aeg.

4. Kes vastutab, et projekt on ehitatav

Neljas küsimus on praktiline ja seda küsitakse harva. Projekt, mis on arhitektuurselt hea, ei pruugi olla soodsalt ehitatav. Ebatavalised sildeulatused, keerukad katusekujud ja detailid, mida platsil teha ei saa, tulevad välja alles pakkumiste ajal, kui projekt on juba valmis ja tasutud.

Kui projekteerimine ja tootmine on ühes kohas, on see kontroll sisse ehitatud: arhitekt teab, mida tehas suudab ja mis maksab. Kui need on eraldi, tasub arhitektilt küsida, kas ta on varem tehasemaju projekteerinud ja kas ta on valmis lahendusi kohandama, kui pakkumised tulevad oodatust kallimad.

5. Kui palju vabadust mudel annab

Majatootjad jagunevad kolme rühma: need, kes müüvad kataloogimaju muutmata kujul; need, kes kohandavad planeeringut, materjale ja mahtu; ja need, kes teevad ka eriprojekte. Vahe on suur ja see selgub tavaliselt alles vestlusel.

Küsige konkreetselt: kas saab liigutada seinu, muuta akende suurust ja asukohta, pikendada või lühendada maja, lisada terrassi ja abihoone. Kui vastus on osaliselt, küsige täpselt, kus on piir. Tüüpprojekti ja eriprojekti erinevusi oleme lahti kirjutanud artiklis maja projektid: tüüpprojekt või eriprojekt.

6. Mis juhtub, kui pakkumised on eelarvest suuremad

Kuues küsimus on ebamugav ja seepärast tähtis. Kui arhitekt on projekti valmis teinud ja pakkumised tulevad eelarvest kolmandiku võrra suuremad, on kolm võimalust: leida rohkem raha, projekt ümber teha või ehitust edasi lükata. Ümbertegemine tähendab uut projekteerimistööd ja sageli uut menetlust.

Kui projekteerimine ja ehitus on koos, tuleb hinna tagasiside jooksvalt: arhitekt teab lahenduste maksumust ja eelarve raamid on eskiisi ajal teada. See ei tähenda, et hind ei muutu, vaid seda, et üllatus tuleb varem ja väiksemana. Eelarve ridade loetelu oleme kokku pannud artiklis maja ehituse eelarve näidis.

7. Kes suhtleb ametitega ja kes teeb autorijärelevalvet

Keegi peab koguma kooskõlastused, vastama omavalitsuse küsimustele ja esitama taotluse. Lisaks on ehituse ajal vaja autorijärelevalvet, mis kontrollib, et ehitatakse projekti järgi. Need on eraldi tööd, mis peavad olema kellegi ülesanne ja lepingus kirjas. Kui projekti autor ehitust ei kontrolli, ehitatakse seda, mis platsil lihtsam tundub.

Küsige mõlemalt teelt sama küsimus: kes seda teeb ja kas see on hinnas. Vastus on sageli erinev ja see mõjutab nii ajakava kui ka eelarvet. Järelevalve rollidest oleme kirjutanud artiklis omanikujärelevalve võtmed kätte maja puhul.

8. Kolmas tee: projekteerimine ja ehitus ühes kohas

Kaheksas punkt ei ole küsimus, vaid vastus, mis paljudele peredele sobib. Osa majatootjaid, meie hulgas, hoiab arhitektid oma majas. See tähendab, et eskiis tehakse pere ja krundi järgi, aga tehase võimalusi ja hinda teades. Projekt on algusest peale tootmisega kooskõlas, eriosad tehakse sama meeskonna koordineerimisel ja vastutus on ühel osapoolel.

Vabadus on siin suurem kui kataloogimajal ja protsess kiirem kui eraldi arhitektiga, sest üleminekut projektilt ehitusele ei ole. Piirid on samuti olemas: lahendused peavad sobima CLT konstruktsiooni ja tootmisviisiga.

Mida eramaja arhitekt esimesel kohtumisel teada tahab

Sõltumata sellest, kumma tee valite, on esimene kohtumine tõhusam, kui kaasas on neli asja. Esiteks krundi andmed: katastritunnus, mõõdud, kehtiv planeering või projekteerimistingimused ja teadaolevad kitsendused. Teiseks ruumide nimekiri koos sellega, mitu inimest igas ruumis korraga on. Kolmandaks eelarve raam, kas või vahemikuna. Neljandaks ajakava soov, millal soovite kolida.

Need neli asja hoiavad ära kaks-kolm tarbetut ringi. Kui eelarve raami ei anta, projekteeritakse tavaliselt suuremat maja, kui pere plaanis oli, ja see selgub alles pakkumiste ajal. Sama kehtib krundi kohta: mudel peab hoonestusalasse ja kõrguspiirangusse mahtuma. Krundi andmete kontrollimisest oleme kirjutanud artiklis krundi ostmine tehasemaja jaoks.

Kui palju kumbki tee aega võtab

Arhitektist alustades kulub aeg eskiisile, põhiprojektile, eriosadele, hankele ja lepingule ning alles siis algab tootmine. Majatootjast alustades käivad eskiis ja pakkumine paralleelselt ning projekteerimine jätkub juba lepingu alusel. Menetlusaeg on kummalgi juhul sama, sest omavalitsus ei tea, kes projekti tegi.

Meie enda praktikas valmib projekt keskmiselt 1–3 kuuga, ehitusloa taotlemine võtab ligikaudu 2–3 kuud ja ehitus ise umbes 22 nädalat, kusjuures siseviimistlus võib ehitusaega pikendada. Täpsema pakkumise teeme pärast konsultatsiooni, kui teie soovid on kaardistatud. Praktiline soovitus on ajastada projekteerimine talvele ja ehitus soojale ajale, sõltumata sellest, kumma tee valite. Talvine ajakava on kirjas artiklis maja ehitamine talvel.

Kokkuvõte

Valik on vabaduse ja etteaimatavuse vahel: arhitektist alustamine annab rohkem vabadust ning eeldab hanget, koordineerimist ja aega, majatootjast alustamine on kiirem ja etteaimatavam mudeli piires, kolmas tee ühendab kohandamise ja ühe vastutaja. Kui soovite näha, kui palju meie mudeleid teie krundi ja pere järgi kohandada saab, kirjutage meile kontaktilehe kaudu ning arhitekt ütleb eskiisi põhjal kohe, mis on kohandatav ja mis mitte.