Sisehooviga maja on lahendus, mida Eestis nähakse harva ja mille eelised ilmnevad just seal, kus krundid on väikesed ja naabrid lähedal. Loogika on lihtne: selle asemel, et jätta õu maja ümber laiali, kogutakse see kokku ühte kohta ja ümbritsetakse hoonega. Tulemus on õu, mida ei ole tänavalt näha, kus tuul ei puhu ja kuhu põhiruumid avanevad.

Allpool on kaheksa põhjust, miks see toimib, ning see, mida lume, vee, valguse ja planeeringu osas läbi mõelda. Räägime ka piiridest, sest see lahendus ei sobi igale krundile ega igale perele.

1. Privaatne õu väikesel krundil

Kõige otsesem põhjus on privaatsus. Tüüpilisel eramukrundil äärelinnas on naabrid kahel või kolmel küljel ja avatud õu on osaliselt nähtav. Suured klaaspinnad, mis on arhitektuurselt soovitud, muutuvad siis kompromissiks: kardinad on ees, sest muidu on tuba tänavalt näha.

Sisehoov lahendab selle otse. Hoov on hoone tiibade vahel ja sinna avanevad põhiruumide suured aknad; tänava poole jäävad väiksemad või kõrgemal asuvad avad. Privaatne õu tähendab, et kardinaid ei ole vaja ja klaaspind teenib oma eesmärki. Krundi piirid, naabruse hoonestus ja kitsendused on nähtavad maa-ameti geoportaalis ning naaberhoonete andmed ehitisregistris; krundi ja privaatsuse seost oleme käsitlenud artiklis krundi ostmine tehasemaja jaoks.

2. Valgus kahest suunast

Teine põhjus on valgus. Hoov toob selle maja keskele, kuhu see muidu ei jõua: pikas või sügavas majas on keskosa tavaliselt kõige pimedam ja hoov muudab selle kõige valgemaks. Lisaks saavad hoovi äärsed ruumid valguse kahest suunast, mis kaotab pimedad nurgad. Valguse ja planeeringu seost oleme kirjeldanud artiklis maja põhiplaan.

3. Tuulevari ja mikrokliima

Kolmas põhjus on tuul. Eesti kliimas piirab tuul terrassi kasutamist rohkem kui temperatuur: 18 kraadi tuulevarjus on mugav, 18 kraadi tuules ei ole. Hoone tiivad murravad tuule ja loovad hoovi soojema mikrokliima, mis pikendab välisruumi hooaega kevadel ja sügisel mitme nädala võrra.

Sama varju all kasvavad taimed, mis avatud õuel tuules ei kasvaks, ja mööbel ei lendle. See on väike asi, mis muudab igapäevast kasutust rohkem kui pind.

4. Maja planeering, mis hoovi ümber toimib

Neljas põhjus on planeeringu selgus. Sisehooviga maja plaan on loomulikult tsoneeritud: üks tiib päevastele ruumidele, teine magamistubadele, hoov nende vahel. Liikumine käib hoovi ümber, mitte läbi pika koridori, ja igast tiivast on hoov näha, mis annab majale sisemise orientatsiooni.

Praktiline eelis on ka see, et lapsed on hoovis nähtavad köögist ja elutoast. Maja planeering peab siiski olema läbi mõeldud: hoov ei tohi jääda liiga kitsaks ega hoone tiivad liiga kõrgeks. Läbi mõelda tuleb ka ligipääs hoovi väljastpoolt, sest aiatööriistad, jalgrattad ja mööbel ei peaks liikuma läbi elutoa.

5. L, U või O: kolm varianti

Hoovi ei pea ümbritsema neljast küljest. L-kujuline maja loob hoovi kahe tiiva ja piirde või haljastuse vahele; see on kõige lihtsam ja odavam variant. U-kujuline maja ümbritseb hoovi kolmest küljest ja annab tugeva tuulevarju. Täielikult suletud O-kujuline plaan on Eestis harv, sest see nõuab suurt maja ja rohkem katuse- ning sadeveelahendusi.

Väikesel krundil toimib kõige paremini L-kuju koos piirdega, sest see annab enamiku eelistest väikseima mahuga. Meie mudelites on L-kujulisi lahendusi mitu ja neid saab krundi järgi peegeldada või kohandada. Suletud õue traditsioon on vanem kui kaasaegne arhitektuur ja seda on pikalt viljeletud jaapani majaehituses, mille tunnuseid oleme eraldi artiklis kirjeldanud. Tüüpprojekti kohandamisest oleme kirjutanud artiklis maja projektid: tüüpprojekt või eriprojekt.

6. Lumi, vesi ja katuse suund

Kuues teema on tehniline ja see otsustab, kas lahendus toimib. Hoovi sadevesi vajab oma ärajuhtimist: kas kaldega hoovi äärest välja, imbsüsteemi või sademeveelahendusse. Katuste kalded suunatakse tavaliselt hoovist eemale, et lumi ja vesi ei koguneks hoovi keskele.

Lumi vajab eraldi mõtet: kus see katustelt maha tuleb ja kuhu see hoovis lükatakse. Väikeses hoovis võib talvel tekkida olukord, kus lume jaoks ei ole kohta. Need on projekti küsimused, mis lahendatakse koos katuse ja drenaažiga; sadevee ja drenaaži loogikat oleme kirjeldanud artiklis drenaaž maja ümber.

7. Päike ja hoovi mõõtmed

Seitsmes teema on päike. Talvel on päike madalal ja hoone tiivad võivad hoovi varjata. Reegel on lihtne: mida kõrgemad on hoovi ümbritsevad seinad, seda laiem peab hoov olema, et talvine päike sinna jõuaks. Ühekorruselise maja puhul on see lihtsam kui kahekorruselise puhul.

Praktiline lahendus on avada hoovi lõunapoolne külg madalama tiiva, piirde või avatud küljega. Nii säilib privaatsus, kuid madal talvine päike pääseb sisse. Suuna ja päikese arvestamise loogikat oleme kirjeldanud artiklis suured aknad ja kõrged laed.

8. Mida see maksma läheb

Hoovi ümbritsev maht ei ole automaatselt kallim. Sama pinnaga L-kujuline maja on veidi kallim kui ristkülik, sest välisseina ja nurki on rohkem. Vahe ei ole suur ja see tuleb tagasi selles, et õuest saab kasutatav ruum ja piirdeid on vähem vaja. U- ja O-kujuline plaan on kallimad, sest välisseina ja katuse pind kasvab ning sadevee lahendus muutub keerukamaks; kui eelarve on pingul, on L-kuju kõige mõistlikum.

Mis puudutab sisemust, siis kena siseviimistluse hind algab meil 400 €/m² + KM, suurematel majadel on ruutmeetri hind väiksem, ja majasisesed elektritööd algavad 26 000 € + KM. Eelarve ridade loetelu oleme kokku pannud artiklis maja ehituse eelarve näidis.

Sisehooviga maja kandev konstruktsioon

Pikad tiivad ja nurgad eeldavad jäika konstruktsiooni. Ristkihtpuit ehk CLT sobib selleks hästi: paneel on ise kandev ja jäik, mis lubab hoovi poole teha suuri avasid ilma vahepostideta ja hoida nurgad puhtana. Just nurgaava, kus kaks klaaspinda kohtuvad, on selles majatüübis kõige tugevam arhitektuurne võte. Teine konstruktsiooni küsimus on räästas hoovi poole: see annab varju ja kaitseb ust vihma eest ning muutub sageli hoovi kõige kasutatavamaks osaks, kuid peab olema lahendatud koos lume liikumisega.

Hoov ja maja ühine ajakava

Kõige sagedasem viga ei ole arhitektuurne, vaid ajaline: hoov jäetakse hilisemaks. Kui maja valmib ja hoov tehakse aasta pärast, tuleb valmis maja ümber uuesti kaevata, sadevee lahendus jääb ajutiseks ja hoovi pinnakate tehakse selle järgi, mis üle jäi. Hoov projekteeritakse ruumina: sellel on mõõt, pind, valgus ja funktsioon nagu toal – kus on söögilaud, kus on vari, kust minnakse köögist välja ja kus hoitakse aiatööriistu.

Praktiline miinimum enne kolimist on kolm asja: hoovi sadevee lahendus, pinnakate või vähemalt kandev alus ja ligipääs kõrvalt. Haljastuse ja mööbli võib teha hiljem. Ajaliselt tasub arvestada, et projekti koostamine võtab keskmiselt 1–3 kuud, ehitusloa taotlemine praktikas 2–3 kuud ja ehitus ise umbes 22 nädalat, kusjuures siseviimistlus võib seda pikendada – hoovi otsused mahuvad selle ajakava sisse, kui need tehakse eskiisi ajal.

Millal see lahendus ei sobi

Ausalt: iga krunt seda ei kanna. Kui krunt on väga väike, võib hoov jääda nii kitsaks, et see on pigem valguskaev kui õu. Kui krundil on ilus vaade ühes suunas, näiteks merele või metsale, on parem avada maja sinna, mitte sissepoole. Ja kui pere tahab suurt avatud aeda peenarde ja mänguväljakuga, ei asenda hoov seda.

Praktiline test on kolm küsimust. Kas naabrid on kolmel küljel lähedal? Kas krundil ei ole ühte selget vaadet, mis maja avama peaks? Kas pere kasutab õue pigem istumiseks ja söömiseks kui aiatööks? Kui vastus on kolm korda jah, on see lahendus tõenäoliselt õige.

Kokkuvõte

Kui soovite näha, kas teie krundil sisehoov toimiks, vaatame koos üle krundi mõõdud, naabrid ja ilmakaared ning näitame, milline maht hoovi kõige paremini moodustab. Täpsema pakkumise teeme pärast konsultatsiooni – kirjutage meile kontaktilehe kaudu.