Kivimaja või puitmaja? See on üks vanimaid küsimusi Eesti majaehituses ja iga foorumiarutelu sellel teemal jõuab samade argumentideni: kivi on tugev ja kestev, puit on soe ja loomulik. Enamik neist võrdlustest räägib puitmajast kui õhukesest puitkarkassist. Massiivpuidust ehk ristkihtpuidust CLT maja ei mahu kumbagi lahtrisse, sest tal on kivimaja mass ja puitmaja soojus korraga.

Võrdleme kahte klassikalist valikut kuues punktis ja näitame iga punkti juures, kuhu CLT maja paigutub. Me ei väida, et kivimaja on halb valik, vaid selgitame, kus kumbki lahendus tugev on ja millised erinevused on pigem müüdid.

Miks kivimaja või puitmaja on enamasti vale küsimus

Kui inimesed küsivad „kivimaja või puitmaja”, mõtlevad nad puitmaja all tavaliselt karkassmaja: puitpostid, nende vahel soojustus ja mõlemalt poolt plaadid. Kivimaja all peetakse silmas plokkidest laotud ja soojustatud seina.

Ristkihtpuit on kolmas võimalus. CLT paneel koosneb risti liimitud massiivpuidu kihtidest, mis moodustavad ühe tugeva plaadi. Seina sees ei ole õõnsust ega postide vahet, vaid täispuit kogu ulatuses, mille peale tuleb PIR soojustus ja välisviimistlus. Seepärast nimetatakse ristkihtpuitu puidu vasteks betoonile.

Kui soovite kõigepealt aru saada, kuidas ristkihtpuidust paneel on üles ehitatud ja tehases valmib, alustage sellest. Materjali kohta saab lugeda ka Vikipeedia ristkihtpuidu artiklist ja Eesti puitmajatootjate kohta Eesti Puitmajaliidu lehelt.

Allpool võrdleme seega kolme, mitte kahte lahendust, ja iga punkti lõpus ütleme, kuhu CLT maja nende vahel jääb. Kõik meie mudelid on ehitatud samale tehnoloogiale ja neid saab vaadata majade lehel.

1. Tugevus ja vastupidavus

Kivimaja tugevuse argument on põhjendatud: müüritis kannab hästi survet ja ei karda niiskust samal viisil kui puit. Karkassmaja kandevõime tuleb postidest ja plaatidest ning sõltub sellest, kui hästi on konstruktsioon niiskuse eest kaitstud.

CLT paneel kannab koormust kahes suunas, sest risti liimitud kihid lukustavad üksteist. Nii hoiab plaat mõõtmeid ka niiskuse ja temperatuuri muutudes. Meie majades moodustavad CLT seinad ja vahelaed ühtse jäiga kasti, mis talub ka suurte akende ja nurgaklaaside koormusi.

Puitmaja eluiga ei määra materjal, vaid niiskuse kontroll. Eesti vanimad elamud on puidust ja seisnud üle saja aasta, sest neil on olnud korras katus ja kuiv vundament. Happy Home annab konstruktsioonidele 50 aastat garantiid. Pikemalt oleme kirjutanud sellest, millest sõltub puitmaja eluiga ja mis seda lühendab. CLT maja koht selles punktis: kivimaja lähedal, kaugel õhukesest karkassist.

2. Soojapidavus ja küttekulud

Nüüdisaegne kivimaja ei ole iseenesest soe: plokkseina peale tuleb paks soojustuskiht, sest kivi juhib soojust hästi. Tema eelis on soojusmahtuvus, mis tasandab temperatuurikõikumisi. Karkassmaja soojeneb kiiresti, kuid jahtub sama kiiresti ning sõltub täielikult soojustuse kvaliteedist ja tuuletõkkest.

CLT sein on täispuit, millel on puidu madal soojusjuhtivus ja märgatav mass. Koos PIR soojustusega saame õhukese ja sooja seina: PIR on mineraalvillast tõhusam ja sama soojapidavuse juures jääb siseruumi rohkem pinda. Sealt tuleb ka erinevus selles, kui paks peab soojustuskiht eri konstruktsioonide puhul olema.

Kõige tähtsam number on aga õhutihedus. Meie majade mõõdetud õhulekkearv on jäänud vahemikku 0,13 kuni 0,35 kuupmeetrit tunnis ruutmeetri kohta, mis tähendab väga väikest soojakadu läbi lekete.

Kõik Happy Home’i majad on A- või B-energiaklassis, varustatud soojustagastusega ventilatsiooni ja vesipõrandaküttega. Küttelahenduse saate valida ise: õhk-vesisoojuspump, maaküte või päikesepaneelid ning soovi korral ka jahutus. CLT maja koht: soojapidavuselt kivimajaga vähemalt võrdne, kuid õhema seina ja kiirema ehitusega. Tehnilised andmed on ehitusinfo lehel.

3. Sisekliima ja niiskus

Puit on hügroskoopne materjal: ta seob õhust niiskust, kui seda on palju, ja annab seda tagasi, kui õhk on kuiv. Massiivpuidust seinad tasandavad seetõttu siseõhu niiskust viisil, mida kivi ega kips ei tee. Elanikud kirjeldavad seda sageli kui „hingavat” tunnet, kuigi tegemist on niiskuse puhverdamisega, mitte õhu liikumisega läbi seina.

Kivimaja sisekliima on massi tõttu stabiilne, kuid uue kivimaja seinad sisaldavad esimestel aastatel ehitusniiskust, mis peab välja kuivama.

Ükski õhutihe maja ei tööta ilma korraliku ventilatsioonita. Seepärast on kõigis meie majades soojustagastusega sundventilatsioon. CLT maja koht: puitmaja loomulik sisekliima ilma karkassi tundlikkuseta.

4. Heli ja tuleohutus

Heli puhul loeb mass. Kivimaja seinad summutavad heli hästi, õhuke karkass halvemini. CLT paneel on karkassist kordades raskem ja moodustab koos soojustuse ning viimistluskihtidega kihilise seina. Vahelagede sammumüra lahendatakse ujuvpõranda ja põrandakütte kihtidega, mis on meie majades standardlahendus. Konkreetsed võtted oleme lahti kirjutanud eraldi loos heliisolatsioonist massiivpuidust majas.

Tuleohutuse puhul tasub olla täpne. Õhuke puit süttib kergesti, massiivpuit mitte. CLT paneeli pind söestub ja tekkinud söekiht aeglustab põlemist, nii et paneel säilitab kandevõimet ettearvatava aja. Tuleohutusnõuded kehtivad kõigile eramutele ühtmoodi ning projekteerija lahendab tulepüsivuse ja evakuatsiooni sõltumata materjalist. Kui see teema teid eraldi huvitab, vaadake artiklit massiivpuidu tulekindlusest ja söestumisest.

CLT maja koht: heli ja tule osas kivimaja ja karkassi vahel, oluliselt lähemal kivimajale. Me ei väida, et puit on tulekindel, vaid et massiivpuit käitub tules ettearvatavalt.

5. Ehitusaeg ja ilmastik

Kivimaja ehitamine on märg protsess: müüritis, valud ja krohvid vajavad kuivamisaega ja plusskraade. Ehitus venib sageli üle aasta ja talvel seisab. Karkassmaja on kiirem, kuid platsil kokku pandav karkass sõltub ilmast ja ehitajate täpsusest.

CLT maja elemendid lõigatakse tehases mõõtu ja tuuakse platsile valmis paneelidena. Karp püstitatakse kraanaga umbes nädalaga ja on kohe ilmastikukindel. Võtmed kätte maja valmib meil 22 nädalaga pärast ehitusloa saamist, kusjuures siseviimistluse maht võib seda tähtaega pikendada. Sellele eelneb projekti koostamine, mis võtab keskmiselt 1–3 kuud, ja ehitusloa taotlemine, mis praktikas kestab 2–3 kuud. Lühike ehitusaeg tähendab vähem kuid, mil pere maksab korraga üüri ja laenu.

CLT maja koht: kiireim kolmest. Kontrollitud tingimustes valmiv element vähendab ka varjatud ehitusvigade riski.

6. Keskkonnamõju

Kivi ja betooni tootmine on energiamahukas. Puit on ainus tõeliselt taastuv ehitusmaterjal ja selle energiatarve elutsükli jooksul on ehitusmaterjalidest madalaim. Ristkihtpuidul on positiivne süsinikubilanss: puud seovad kasvades süsinikku ja see jääb maja seintesse aastakümneteks.

Ka ehitusplats on puhtam ja vaiksem. Kasutame võimalikult palju kohalikke materjale, sest puit on Eesti suurim maavara. CLT maja koht: selgelt puitmaja poolel, väikseima jalajäljega kolmest.

Millal on kivimaja siiski õige valik

On olukordi, kus kivimaja on mõistlik. Kui piirkonna arhitektuur on läbivalt kivist ja soovite sellesse sulanduda, võib müüritis olla loomulikum valik. Sama kehtib siis, kui plaanite ehitada ise pikkade etappide kaupa, sest kivimaja ehitus talub pause paremini kui tehasemaja logistika. Arhitektuurne vabadus siiski ei kao: CLT maja saab viimistleda nii puidu, krohvi kui ka kiviimitatsiooniga.

Kui aga tähtsad on kiirus, ettearvatav eelarve, energiatõhusus ja loomulik sisekliima, on CLT maja põhjendatud valik, mis vastab kivimaja tugevusargumentidele.

Eelarve poolelt saame nimetada oma indikatiivsed lähtekohad: kena siseviimistlus algab 400 €/m² + KM (suurematel majadel on ruutmeetri hind väiksem) ja majasisesed elektritööd algavad 26 000 € + KM. Lõplik summa sõltub maja suurusest, valitud lahendustest ja viimistluse tasemest.

Kokkuvõte

Kivimaja või puitmaja ei ole enam kahe valiku küsimus: massiivpuit võtab kivimajalt massi, tugevuse ja heli ning puitmajalt soojuse, sisekliima, kiiruse ja väikese jalajälje. Kui soovite võrdlust oma krundi ja pere vajaduste põhjal, saatke meile krundi dokumendid kontaktilehe kaudu ning teeme pärast konsultatsiooni täpsema pakkumise.